Aadam ja Eeva
Aadam ja Eeva lugesid raamatut ahvist,
Kes hüppas oma emandat jälejendades vanni
Ja hakkas kraane keerama: appi kuum!
Hommikumantlis proua jookseb kohale oma lopsakate valgete
Helesiniste versoontega rindade vappudes.
Päästab ahvi, istub tualettlaua taha.
Kutsub teenijanna, aeg sättida end kirikusse minekuks.
Ja mitte ainult üksenes sellest ei lugenud Aadam ja Eeva,
Raamat paljastel põlvedel.
Need lossid! Need paleed! Need pilvelõhkujad!
Planetaarsed lennuväljad pagoodide vahel!
Aadam ja Eeva vaatasid teineteisele otsa, naeratasid,
Aga kahtlevalt (saad olema ja saad teada),
Ning Eeva käsi sirutus õuna võtma.
lk 248