Just tõe kandja ja kuulutaja järele näib nii Eestis kui ka laias maailmas suur nõudlus olevat. Tõde on ebamäärakesk muutunud, ütlevad mõned. Eestlane on ikka usaldanud trükitud kirjasõna, aga nüüd oleme selle suhtes umbusklikuks muutunud. Kümned tuhanded inimesed siin meie Maarjamaal on pähe võtnud, et tavalise inimese, nii–öelda rahva vastu on kusagil kõrgel väljal mõeldud rida vandenõusid ja iga nurga pealt vaatab vastu vale. Midagi ei või usaldada: ei arste, ametnikke ega õhtust “Aktuaalse kaamerat”. Ja selle suure umbusu sees püüab iga mees leida üles oma tõekuulutajad, kes valet paljastaksid. Nemad on nagu messiad, nemad seisavad põleva mõõgaga kurjale vastu. Nemad teavad tõde ja on lihtsa inimese poolt.
lk 112–113
