Vaikus on enesekindlate ja tugevate hingetõmbehetk.
lk 34
Vaikus on enesekindlate ja tugevate hingetõmbehetk.
lk 34
Sinu edu tulemuste saavutamisel on otseselt seotud tundide arvuga, mida sa pühendad järjepidevalt vaiksele intensiisvsele, katkestamatule ja loomingulisele mõtlemisele. Kui distsiplineerid end sellega iga päev neli kuni kuus tundi tegelema, võivad tulemused sind hämmastada.
lk 208
Mitte midagi on sageli parim asi, mida teha, ja peaaegu alati parim asi, mida öelda.
Will Durant
lk 187
Millest algab stress? Lärmist. Me elame pidevas lärmis ja väga harva leiame selle vaikse aja, et korraks endal otsa vaadata.
lk 47
Paus on hetk, mil anname endale loa end õrnalt lahti muukida.
lk 12
Raadio ja ajalehed on sama igavad kui aastal 1987. Põhiselt nad valetavad või räägivad tühjast ja tähjast ja elule tuleb mujalt vastuseid otsida, nagu siiski.
lk 19
Ebamäärane ohu tunne, mida tekitab tuuline ilm, ulatub meie zoloogilisse enneminevikku — liikuvad õhumassid varjavad teisi loodushääli, viivad eemale lõhnu ning varjavad meie eest lähenevat ohtu.
lk 44
Edu mootor on hoopis asjadest arusaamine ja valikuline tegevus. Rahulikkuse tüünel, paistutamata häälel on meie elus tähtsam koht kui me tunnistame. Mõttesähvatusi tuleb ette siis, kui oleme pingest priid ka tunneme end hästi.
lk 170
Me oleme üles kasvanud kultuuris, kus surma kardetakse ja meie eest varjatakse. Kõigele vaatamata kogeme me seda pidevalt. Kogeme seda pettumustena, asjadena, mis ei laabu. Kogeme seda pidevalt muutuvate olukordadena. Lõpeb päev, lõpeb sekund, me hingame välja – see ongi surm igapäevaelus.
lk 54
Alusta teekonda, lootmata kindlat jalgealust leida. Alusta lootusetusest.
lk 54
Keegi ei oska (või ei julge) enam olla õndsas teadmatuses, sest siis on tunne, nagu sind polekski olemas.
Aga otsinud vaikseid kohti ja neid leides olen neisse alati armunud.
lk 17
Aga oled igal hetkel kõigile saadaval, kõik teavad, kus sa oled ja mida sa teed.
lk 28
Vaikuses valitseb teadvus. See paneb ümbritseva paika. Vaikuses troonib teie isik.
lk 110
Ta pidas meeles Arsenius Suure öeldut: olen palju kordi kahetsenud sõnu, mida mu suu on lausunud, kuid vaikimist ei ole ma kunagi pidanud kahetsema.
lk 10