Elamise tähtsus vol 19

See, kes oma tervise eest hästi hoolitseb, peaks olema oma maitseelamustega kokkuhoidlik,
peaks eemale peletama mured, leevendama kirgi, ohjeldama tundeid, hästi hoolitsema oma elujõu eest, olema napisõnaline, võtma edu ja ebaõnnestumisi kergelt, ignoreerima kurbust ja raskusi, loobuma rumalatest ambitsioonidest, vältima suuri rõõme ja ebameeldivusi rahustama oma nägemist ja kuulmist ning järgima oma sisemist rütmi. Kuidas saab jääda haigeks, kui ei väsita oma vaimu ega vaeva hinge? Seega see, kes toidab oma loomust, peaks sööma ainult siis, kui on näljane ning mitte end toitu täis toppima. Ja jooma peaks ta ainult siis, kui on janu ja mitte end jooki täis kaanima. Tuleks süüa vähe korraga ja pikkade vaheaegadega, mitte liiga palju ja kogu aeg.

lk 280

Köögifüüsika vol 8

Me oleme sattunud elama mustade kastide maailma: teler, arvuti, mobiiltelefon, mikrolaineahi, külmkapp. Rõhuv enamik inimesi ei tea neist seadmetest muud, kui et kust midagi sisse pista ja ja kust välja võtta. Mis nende sees toimub, pole meie asi. Sama lugu on toiduga, mida sööme. Me üha kaugeneme paigast, kust toit pärineb, inimestest, kes selle kasvatas, aga ka aastaaegadest, millal see valmis.

lk 176

Köögifüüsika vol 7

Kui inimene läheb elama teisele maale, siis õpib ta külge uued kombed, uue keele ja riietumisstiili. Külge hakkavad isegi uutmoodi suhted vanemate ja laste vahel. Kuid viimane asi, mis muutub, on toitumisharjumused, mis omandatakse väga varases nooruses. Aksent võib emeakeelsesse kõnesse sisse tulla, Tuhala nõiakaev võib meelest minna, kuid igatsus musta leiva ja Tallinna kilude järele jääb.

lk 166

Köögifüüsika vol 6

Me võime järada kapsast ja õuna nii palju, kui jaksame ja peale juua liitrite kaupa oliiviõli ning punaveini, siiski ei tee see tervist paremaks, kui jätkame ennast ja üksteist hävitava elulaadiga. Kui võtame töö ja konfliktid koju kaasa, siis ei aita meid isegi ausa kaubanduse granaatõunamahl ega orgaanilise põllumajanduse viljaidud. Tõepoolest, me oleme ju see, mida sööme. Kui sööme närve, siis olemegi närvilised.

lk 104