Kokakunstis peale näib teil olevat haruldane and. Ma poleks kunagi uskunud, et oskate niisuguse supi kokku keeta.
lk 104
Kokakunstis peale näib teil olevat haruldane and. Ma poleks kunagi uskunud, et oskate niisuguse supi kokku keeta.
lk 104
Meie keelekasutus annab palju viheid, kus emotsiooni füüsiline reaktsioon avaldub. Hirmu tunneme tihti kõhus (mõtle keeravast kõhust või kõhutundest) ja südamevalu rinnus (sealt tuleb kogu see murtud südame teema), stressi või ärevust õlgades (mõtle maailma raskusele oma õlgadel) ja suheteprobleeme kaelas (mõtle väljendile “ta on paras nuhtlus kaelas”).
lk 149
pannilakkumispaniköör
lk 25
…. nagu inimene, kes pole kunagi mõistnud, mis tunne on rippuda kangil, mille all pole finantskrahhi pehmendavat matti.
lk 41
Lihtsalt hennast täis.
lk 15
õnnemehhanism
lk 192
… ärge lugemist pooleli jätke, sest ma näitan teile, kuidas igaüks võib illuminaatide, diginaatide ja rahanaatidega ühe laua taha jõuda ning ehk ka sellest saja-aastasest buumist kasu lõigata.
lk 14
Olemine—ole ja mine!
lk 115
kodusoojad tüdrukud
lk 46
Tööelu ja karjääri planeerimine on loov protsess, mida võib pidada leivateenimiskunstiks.
lk 36
Õnnelik eestlane seisab muidugi suure kultuurilise šoki eest, ta ei leia enam võimalust kasutada kahte lemmiksõna—probleem ja normaalne. Kui siis ainult versioonina, et probleemi puudumine on normaalne.
Sõna “vanadekodu” on hakanud ebamugavust põhjustama. Vanuritest on saanud seeniorid. Vanadekodust hooldekodu. Hooldekodust hooldekeskus. Aga viimasel ajal olen seotud “turusituatsioonile orienteeritud teenindusorganisatsiooniga, mis pakub vajaduspõhist kogenud hooldust”.
lk 73
Jõeäärne õueaiamaa!
lk 221
Bardakk on paha asi, aga kui bardakk saab pühaks, siis on bardakk!
lk 26
“Ja hauinna saab üks ästi vaffa vilm…” F võpatas. F-il vajusid ärritusest kriipsukesed alla, nii et ta oli nagu mingi I. F unustas kõik, F läks endast lihtsalt … lihtsalt ffälja!
lk 108