Nagu olen öelnud, on stabiilsus ja rutiinitaluvus olulised— me ei pea kogu aeg kuhugi püüdlema.
lk 88
Nagu olen öelnud, on stabiilsus ja rutiinitaluvus olulised— me ei pea kogu aeg kuhugi püüdlema.
lk 88
Niisiis, kui istute ja tunnete, kuidas õhk teist väljub ja teisse siseneb, samal ajal kuulates kedagi teist, siis olete hetkes, tegevuses. Ja kui te pole tegevuses, siis te ei suhestu: te reageerite.
lk 52
Tihti päevad on nii napid…
Aitaks võlusilmaklapid—
laseks ainult näha seda,
milles soovid osaleda.
Ja kui elu nõuab, pärib,
justkui sinu aega närib,
ära endast välja mine—
ta ei ole näriline.
lk 14
Elu on ise
kõik kangelasjutud.
Tõusud ja mõõnad
ja rahud ja rutud.
Pöörase pöörded
ja arutud seosed.
Miniatuurid ja
kogutud teosed.
Ikka veel ootavad
tuhanded hinged
märki, mis julgustaks:
Edasi minge.
lk 77
Ära muretse, kui Laika sai taevas hakkama, tuleme meiegi maapeal toime.
lk 61
Teeme siis vähemalt pajupille, kuni orelit ei mõista ehitada.
lk 45
.. õnn on kuidas ja mitte mis.
H. Hesse
lk 89
Kiirus on täiesti kohatu, sest vestluskunst eksisteerib ainuüksi niisuguste inimeste ühiskonnas, kes on läbi imbunud jõudeaja vaimust, selle kergusest, huumorist ja peenete nüansside hindamisest.
lk 242
Inimene, kes vastutab oma elu eest, ei süüdista ennast.
lk 63
Vastutamine tähendab, et te ei süüdista kunagi kedagi teist selles, missugune te olete, mida teete, omate või tunnete.
lk 61
Mõtle nii: edukas elu on jada häid päevi, mis on kokku liidetud.
lk 71
Tänapäeval on industrialiseerimine viinud enneolematu mugavuse ja mõnuni. Elutempot uurinud psühholoog Robert Levine ja tema kolleegid selgitasid välja seose SKP ja elutempo vahel. Mõõtes, kui kiiresti inimese kõnnivad, kui kiiresti postitöötajad tegutsevad ja kui täpsed onavalikud kellad sai Levine hinnata ühiskonna suhtelist elutempot. /…/ Siit tuleb hoop: kiire elutempo on seotud ka madalama saavutus- ja rahasäästmismääraga. Mida mõnusam kõik on seda väiksema tõenäosusega tegelevad inimesed tüütu enese kontrolliga. Vaata vaid fustratsiooni näidet. Neis kohtades, kus asju tehakse kiiresti, peavad inimesed järjekorras või liikluses seismist peaaegu väljakannatamatuks. Teisti öeldes, mida mugavam on elu, seda väiksema tõenäosusega oled sa kannatlik võimalike probleemide korra.
lk 46
Kurbusel, fustratsioonil, kahtlusel, segadusel ja isegi süütundel on kõigil sarnane otstarve: need annavad sulle märku pidurid peale panna, endasse tõmbuda, et järele mõelda ning säilitada energiat ja tagavarasid. /…/ Terviklikel inimestel on võime läheneda eemärkidele paindlikult, jätkates panustamist nii kaua, kuni progress toimub vastuvõetavas tempos, ja vahetada vanad eesmärgid uute vastu, kui läbikukkumine on peaaegu kindel.
lk 31
Üks põhjus, miks me ennustame valesti oma õnnetunnet, on see, et me vaatame läbi sõrmede oma võimele taluda ebamugavust ja või lausa kohaneda sellega.
lk 21
Isegi õnneliku elu juurde kuulub omajagu pimedust ning sõna “õnnelik” kaotaks oma tähenduse, kui seda ei tasakaalustaks kurbus.
C. Jung
lk 285