Kui oled terve elu tahtnud kellegi moodi olla ja siis äkki taipad, et sa ei taha iialgi tema moodi olla, on see otsekui piitsalöök, milleks pole võimalik valmistuda.
lk 11
Mõtted sildiga: olemine
Keha peab arvet vol 16
Inimesel pole vaja traumat läbi elada, et tunda end võhivõõrastega peol viibides imelikult ja koguni paanitseda—kuid trauma võib muuta kogu maailma tulnukate kokkutulekuks.
lk 90
Julgus mitte meeldida vol 17
Kui hirmu tõttu teistele haiget teha ei vaielda vastu isegi siis, kui seda on vaja teha, võib välja jõuda sinnamaani, et loobutakse sellest, mida tegelikult teha tahetakse.
lk 236
Keha peab arvet vol 15
Selleks, et meie füsioloogia maha rahuneks, terveneks ja kasvaks, vajame sisemist turvatunnet.
lk 90
Julgus mitte meeldida vol 16
Keha peab arvet vol 14
Sotsiaalne tugi ei ole sama, mis pelgalt teiste seltsis viibimine. Otsustava tähtsusega tegur on vastastikkus: see, et ümbritsevad inimesed meid tõepoolest näevad ja kuulevad: tunne, et keegi peab meid meeles ja hoiab südames.
lk 90
Julgus mitte meeldida vol 15
Keha peab arvet vol 13
Elu tähendab rütmi. Me võngume, meie süda pumpab verd. Oleme rütmimasinad, just nii see on.
Mickey Hart
lk 84
Julgus mitte meeldida vol 14
Tsiteerin teile veel kord Adleri sõnu:”Keegi peab alustama. Teised ei tarvitse koostööd teha, aga see ei olene sinust. Minu nõuanne on: sina pead alustama. Hoolimata sellest, kas teised teevad koostööd või ei.”
lk 230
Keha peab arvet vol 12
Kui trauma üksikasju teadvuses üha ja jälle korratakse, süvistavad sellega kaasnevad stressihormoonid need mälestused aina sügavamale. Tavalised, igapäevased sündmused muutuvad üha vähem paeluvaks.
lk 76
Julgus mitte meeldida vol 13
Ei ole tarvidust kellegagi võistelda ja sihtkohtadest ei ole kasu. Kuniks tantsite, jõuate kuhugi.
lk 228
Keha peab arvet vol 11
Mälupildid ja minevikusündmuste taaselustamine on mõnes mõttes isegi hullemad kui trauma ise.
lk 76
Julgus mitte meeldida vol 12
Ei ole tähtsust, mida te läbi elate või kas on inimesi, kellel te ei meeldi; kuniks te ei kaota silmist juhttähte “ma panustan teiste heaks”, ei kaota te teed ja võite teha, mida hing ihaldab. Tei ei pööra tähelepanu sellel, kas meeldite teistele või mitte, ja elate vabalt.
lk 228/span>
