Mõnikord rändame läbi elu nii kiiresti, et isegi kui tajume, et miski pole just nii, nagu peaks, ei tea me tegelikult, mis parasjagu viltu on. … Mis on see, mida ma just praegu peaksin tegema?
lk 17
Mõnikord rändame läbi elu nii kiiresti, et isegi kui tajume, et miski pole just nii, nagu peaks, ei tea me tegelikult, mis parasjagu viltu on. … Mis on see, mida ma just praegu peaksin tegema?
lk 17
Tarvis on ainult üksteisele aega ja ruumi anda, küllap siis mahume kõik siia maailma ära.
lk 48
Emal on õigus, kui ta ütleb, et eestlased on hullult toredad, aga nendega on kohtutavalt raske rääkida, sest nad ei räägi vastu. Nad pigem hoiavad suu kinni, kaovad ära, lülitavad telefoni välja, vahivad üksinda langevaid tähti, jooksevad selgeltnägijate vahet, hakkavad jooma või hulguvad päevade kaupa inimtühjas rabas selle asemel, et oma kallimale paar ilusat sõna kuuldavale tuua.
lk 36
Kui tähtsad asjad näivad väljuvat kontrolli alt, keskendu sellele, mida armastad ja mis on otse su nina ees.
Kui mustad pilved kogunevad, ära peatu.
“Kas su klaas on pooleldi tühi või pooleldi täis?” küsis mutt.
“Ma arvan, et mul on hea meel, et mul klaas on,” vastas poiss
“Ausus on alati huvitav,” ütles hobune.
Mõnikord on ka lihtsalt tõusmine ja edasi minemine vapper ja erakordne.
“Ma avastasin ühe asja, mis on veel parem kui kook.”
“Pole võimalik,” vastas poiss.
“Päriselt,”vastas mutt.
“Mis see on?”
“Kallistus. See kestab kauem.”
“Armastusel pole vaja, et sa oled erakordne,” vastas mutt.
“Me ootame tihti teistelt headust… aga iseenda vastu võime ka kohe head olla,” ütles mutt.
“Enda vastu hea olemine on üks suuremaid heategusid,” ütles mutt.
“Kes sa suurena olla tahad?”
“Hea,” ütles poiss.