But failure really does have an upside. It’s not so much the failing, actually, but the recovery and learning that ca be really valuable.
lk 54
Mõtted sildiga: olemine
Keha peab arvet vol 21
Nagu eelmises peatükis öeldud, on kõige tavalisem reaktsioon ebamugavustundele otsida üles inimesed, kes meile meeldivad ja kellest usume, et nad saavad meid aidata ning anda jõudu edasiminekuks. Võime rahuneda ka füüsilise tegevuse, näiteks jalgrattasõidu või jõusaalis käimise abil. /…/
Aga kui mitte keegi pole sulle kunagi armastava pilguga otsa vaadanud või sind nähes laialt naeratanud; kui keegi pole sulle appi tõtanud (vaid selle asemel öelnud: “lõpeta tönnimine või ma sulle näitan!”), siis tuleb sul avastada muid viise enda eest hoolt kandmiseks. Tõenäoliselt eksperimenteerid sa kõige—uimastid, alkohol, söömasööstud või enese lõikumine—mis pakub mingisugustki kergendust.
lk 99
Keha peab arvet vol 20
… alates hingamisharjutustest (pranayama) ja leelutamisest kuni võitluskunstideni nagu qigong, või trummimise ja grupilaulu ning -tantsimisele. Need kõik toetuvad inimestevahelistele rütmidele, sisikonnaga tuntavale teadlikkusele ning hääle ja näoilmete kombinatsioonidele, mis aitavad tõsta inimesed võitle-või-põgene seisundist välja, korraldavad ümber nende ohutaju ning suurendavad nende võimet inimsuhteid edukalt hallata.
lk 97
The Confidence Code for Girls vol 1
Keha peab arvet vol 19
Viimased asjad, mida kooli õppekavadest välja jätta, on koorilaul, kehaline kasvatus, vahetunnid ja kõik muu, mis hõlmab liikumist, mängu ning lustlikku kaasalöömist.
lk 97
Keha peab arvet vol 18
Kassipojad, kutsikad, hamstrid ja kõrbehiired mängivad ja vallatlevad, ja kui väsivad, kogunevad kobarasse, nahk naha vastas magavaks kuhjaks. Seevastu maod ja sisalikud lamavad liikumatult oma puuri nurgas ega reageeri keskkonnale millegagi. Seda laadi liikumatuks muutmine, mida tekitab roomaja aju, iseloomustab paljusid krooniliselt traumeeritud inimesi, vastandina imetajate paanikale ja raevule, mis trauma üleelanud hiljem nii hirmunuks ja hirmutavaks muudab.
lk 93
Keha peab arvet vol 17
Kahe viimase kümnendi jooksul on hakatud laialdaselt omaks võtma, et kui täiskasvanud või lapsed on liiga närvilised või sulguvad teistelt inimolenditelt tröösti leidmise asemel endasse, võivad abiks olla suhted teiste imetajatega.
lk 90
Ego on vaenlane vol 2
Kui oled terve elu tahtnud kellegi moodi olla ja siis äkki taipad, et sa ei taha iialgi tema moodi olla, on see otsekui piitsalöök, milleks pole võimalik valmistuda.
lk 11
Keha peab arvet vol 16
Inimesel pole vaja traumat läbi elada, et tunda end võhivõõrastega peol viibides imelikult ja koguni paanitseda—kuid trauma võib muuta kogu maailma tulnukate kokkutulekuks.
lk 90
Julgus mitte meeldida vol 17
Kui hirmu tõttu teistele haiget teha ei vaielda vastu isegi siis, kui seda on vaja teha, võib välja jõuda sinnamaani, et loobutakse sellest, mida tegelikult teha tahetakse.
lk 236
Keha peab arvet vol 15
Selleks, et meie füsioloogia maha rahuneks, terveneks ja kasvaks, vajame sisemist turvatunnet.
lk 90
Julgus mitte meeldida vol 16
Keha peab arvet vol 14
Sotsiaalne tugi ei ole sama, mis pelgalt teiste seltsis viibimine. Otsustava tähtsusega tegur on vastastikkus: see, et ümbritsevad inimesed meid tõepoolest näevad ja kuulevad: tunne, et keegi peab meid meeles ja hoiab südames.
lk 90
Julgus mitte meeldida vol 15
Keha peab arvet vol 13
Elu tähendab rütmi. Me võngume, meie süda pumpab verd. Oleme rütmimasinad, just nii see on.
Mickey Hart
lk 84
