Nipp on selles, et ei tohi keskenduda vaid tulude kasvatamisele, sest teenitavat tulu on raskem kontrollida kui tarbimist.
lk 12
Mõtted sildiga: olemine
Jõud vol 23
Jõud vol 22
Omandage pidevalt uusi oskusi, jahtige uusi kogemusi ning mitte tingimata kogu aeg samal töökohal. Vahel on nii, et teid võetakse tööle, et te kindla asja ära teeksite.
lk 166
Jõud vol 21
Olen ka mõistnud, et kui võetakse tööle keegi, kes oma tööga hakkama ei saa, pole probleem mitte töötajas, vaid värbamisprotsessis. Palgati lihtsalt vale inimene. See pole tema süü!
lk 161
Jõud vol 20
Kui juhtkond väljendab kõigile ettevõtte töötajatele väga selgelt, millised on firma tulevikuväljavaated ja millised raskused ning võimalused ees ootavad, võimaldab see esimese ajana inimestel paremini hinnata, kuidas nende oskused nende väljavaadetega kokku sobituvad. Nad saavad kaaluda, kas nad tahavad selle tuleviku osa olla—ja kui mitte, siis saavad nad aegsasti uusi võimalusi otsima asuda.
lk 156
Jõud vol 20
Jõud vol 19
Usk on väga tähtis, sest kõik idufirmad sünnivad hullumeelsetest mõttevälgatustest. Kui tegemist oleks loogilise asjade käiguga, oleks keegi teine juba selle ära teinud.
lk 112
Jõud vol 17
Lisaks otsustasime, et ei tee seda hämmastavalt tavalist viga ega eduta juhiks tublisi töötajaid, kellel pole juhiomadusi.
lk 111
Jõud vol 15
Nad [juhid/osakonnajuhid] ei pea tagama töötajatele töökohti, milleks nood valmis pole ja milleks neil oskusi napib. Nad ei pea neile uusi ametiposte looma, et neid tehtud töö eest tänada. Ja kindlasti ei pea nad nende tõttu viivitama tähtsate personaliotsustega ning sellega firma arengut pidurdama.
lk 110
Jõud vol 8
Jõud vol 5
…20. sajandi jooksul välja kujunenud keerukas ja raskepärane inimeste juhtimise süsteem ei suuda lihtsalt toime tulla ülesannetega, millega ettevõtted 21. sajandil silmitsi seisavad.
lk 14
Keha peab arvet vol 37
Kõige paremini jäävad meelde solvangud ja ülekohus—adrenaliin, mida organism eritab, et end potentsiaalsete ohtude eest kaitsta, aitavad neid hetki meie mällu söövitada. Isegi kui episoodi kontekst tuhmistub, jääb vastumeelsus neid põhjustanud inimese suhtes enamasti püsima.
lk 200
Keha peab arvet vol 36
Väärkoheldud, isoleeritud tüdrukud, keda on lapsena seksuaalselt ära kasutatud, küpsevad seksuaalselt poolteist aastat varem kui hästi koheldud tüdrukud.
lk 187
Keha peab arvet vol 34
Lapsed ei saa endale vanemaid valida, ega ole nad ka võimelised mõistma, et ema-isa võivad olla lihtsalt liiga masendunud, raevunud või mõttes muude asjadega hõivatud, et nende jaoks olemas olla, või et vanemate käitumisel ei pruugi nendega mingit pistmist olla. Lastel pole muud valikut kui organiseerida end hakkama saama just niisuguses perekonnas, nagu neil on. Erinevalt täiskasvanutest ei ole muid ametkondi, kelle poole abi saamiseks pöörduda—nende vanemad ongi need ametkonnad. Nad ei saa omaette korterit üürida või kellegi teise juurde kolida, nende ellujäämine sõltub nende hooldajatest.
lk 150
Keha peab arvet vol 33
Sünkroonis olemine tähendab resoneerimist helide ja liigutuste kaudu, mis ühendavad, mis on kinnistatud inimese igapäevastesse aistingulistesse rütmidesse süüa tehes ja kodu koristades, voodisse minnes ja üles ärgates. Sünkroonis olemine tähendab naljakate grimasside ja kallistuste jagamist, heameele või taunimise tundmist õigetel ajahetkedel, palli edasi-tagasi loopimist või koos laulmist.
lk 139
