Et leida oma hääl, tuleb meil olla oma keha sees—võimelised täierinnaga hingama ning võimelised pääsema juurde oma sisetundmusele.
lk 373
Et leida oma hääl, tuleb meil olla oma keha sees—võimelised täierinnaga hingama ning võimelised pääsema juurde oma sisetundmusele.
lk 373
Inimestena püüdleme raskete grandioossete ja keerukate asjade poole.
lk 16
Mõnel moel sarnaneb neurotagasiside vestlusest hõlmatud inimese näo vaatlemisega. Kui näed naeratusi või kergeid noogutusi, premeeritakse sind ja sa jätkad oma loo jutustamist või oma seisukoha selgitamist. Ent kohe, kui vestluspartner näib tüdinuna või pilgu ära pöörab, hakkad otsi kokku tõmbama või muudad teemat.
lk 352
Meile meeldib oletada, et kui keegi teine—eriti need, keda peame edukaks — ei tee midagi, peab olema mingi sügav ratsionaalne põhjus, miks ka meie ei peaks seda tegema. Äkki on see kahjulik või lausa ohtlik? Parem karta kui kahetseda.
(rühmasurve)
lk 16
Ühtlasi on mu eesmärgiks sind vabastada ka hirmu kaaslastest: kadedeus, eraldatuks jäämine, perfektsionism, häbi ja liigne hinnangute andmine.
lk 16
Lapsel, keda on ignoreeritud või krooniliselt alandatud puudub suurema tõenäosusega lugupidamine enda vastu.
lk 342
Avastasin, et kuigi hirm peitub meie kõigi peades, toidab ja taastoodab teda ka meie kultuur: omaksvõetud uskumused, meie suhted ja elukeskkond.
lk 12
Keegi ei kasva üles ideaaltingimustes—ja ega me päriselt ei teagi, millised need ideaaltingimused on.
lk 342
Paljudel juhtudel on asi selles, et me kipume automaatset eeldama, nagu kõik, mida televiisorist näeme ja ajalehest või internetist loeme, on sulatõde.
lk 196–197
Sõjamees tahab võidelda ja võita, aga sõjapidamist vihkav naine tahaks kohe kapituleeruda.
lk 125
Teine süsteem, hetkest hetkesse toimiv eneseteadlikkus põhineb peamiselt kehalistel aistingutel, ent kui tunneme end turvaliselt ja meid tagant ei kiirustata, suudame leida sõnad ka selle kogemuse väljendamiseks.
lk 367
Kirjutan aga kindlalt alla Belgia filosoofi, feministi ja kultuuriteoreetiku Luce Irigaray mõttele, et naist (emadust) hinnatakse suuresti selle järgi, kuidas ta emarolliga hakkama saab, seevastu mehe (isaduse) puhul taandub asi tema potentsiaalile. Isadus kui asitõend seemne võimekusest.
lk 85–86
Võime ju arvata, et vait olles suudame oma leina, oma õudu või oma häbi kontrollida, kuid asjade õige nimega nimetamine annab võimaluse teist laadi kontrolliks.
lk 263
Traumast vaikimine viib surmani—hinge surmani.
lk 263
Koolmeister oli tollal lugupeetud mees, 21.sajandi kooliõpetaja on vaid naine, kellest mõni on nõudlikum ja teine väsinum.
lk 43