Saabu. Tee see ära. Lahku!
lk 143
Kuid sõna “peaksin” olemasolu lauses viitab sellele, et sa päriselt ei taha või ei kavatse seda teha. Igal juhul oled tekitanud lõhe nende vahel, mida sinult oodatakse ja mida sa tahad. Kui ütled “peaksin”, aga mõtled midagi muud, nahutad ennast—mis väsitab ajapikku ära.
lk 80
Tegelikult ei peaks sa mõtlema, et millegi ebaõnnestumine tähendab, et see on su isiksuslik omadus, vaid et see on lihtsalt mõistatus, mis sul tuleb lahendada.
lk 47
Olgem ausad, kõige kiirem viis mistahes ülesannet täita on see lihtsalt tegemata tööde nimekirjast maha tõmmata.
lk 143
“Peaks” kurnab, sest sunnib tähelepanu jagama. Sunnime mõistust olema korraga kahes kohas.
lk 79
Mida varem hakkad tegema asju, milles ka ebaõnnestumisi ette tuleb, seda rohkem neid aja jooksul koguneb ja mida vapramalt sa nendega toime tuled, seda paremini oled kaitstud selle eest, et kõige tähtsamatel hetkedel täielikult pea kaotaksid.
lk 46
Eduni jõutakse proovimise teel, end ületades ja riske võttes, mis vältimatult tähendab seda, et millalgi sel teel tabab sind läbikukkumine. Neid tuleb tihedalt. Ja pea meeles, et iga päev ootavad sind ees mõned võidud ja kaotused.
lk 45
Kui oled laps näed kõike must-valgena. Kahekümne viie aastasena hakkad juba halle toone märkama. Kolmekümneselt on toonid veelgi hallimad. Ja kui oled saanud neljakümneseks, on tunne nagu vaataksid maailma läbi Los Angelese sudu.
lk 131
Ära paku ennast välja tegema asju, mida sulle ei meeldi teha ja mis ei mõju su elule hästi. /…/
Kihk aidata ja meeldida võib olla tugev. Küsi endalt sellegipoolest, kas ka võimupositsioonil kolleegid täidavad samu ülesandeid.
lk 74
Kes iganes sa ka poleks, fakt on see, et sinu huvid pole kellegi teise mure.
Michael Korda
lk 119
Ka vastupidine on tõsi: kui sa ei ütle, mida mõtled, jääd nõrgemaks. Eranditult iga kord, kui seda teed, kaotad killu oma väest. See kahandab enesekindlust. See vaigistab südamehäält.
lk 67
Looduses on ressursside nappus sagedane ning põhilisi ellujäämisvajadusi rahuldatakse sageli teiste arvelt. Inimeste puhul on see nappus pigem psühholoogiline nähtus: ego tahab end tunda teistest paremana, ning kardab, et tal pole piisavalt või ta ise pole piisavalt hea.
lk 38