…leidlik eluviis.
lk 86
Mõtted sildiga: olemine
Leiutades maailma vol 13
Toiduvalmistamise leiutamine tähendas palju enamat kui lihtsa kogemata sea tulle tõukamine ja mõistmine, et krõbe kamar lõhnab hästi.
lk 71
Keha peab arvet vol 60
Kui nende kehad on juba veidi vabamad, võiksin kasutada ergutust “Ärge looge üksteisega silmsidet—vaadake lihtsalt põrandale.” Enamik neist mõtleb—hüva, ma teen seda juba nagunii. Aga siis ütlen ma: “Nüüd hakake liikumise ajal teisi inimesi märkama, aga ärge laske neil näha, et te neid vaatate.” Ja järgmiseks: “Looge lihtsalt põgusaks sekundiks silmside.” Seejärel: “Nüüd vaadake mujale… nüüd vaadake üksteisele otsa… nüüd mujale. Nüüd vaadake üksteisele otsa ja hoidke silmsidet…liiga kaua.” Te teate, millal on liiga kaua, sest te tahate hakata kas selle inimesega kohtamas käima või kaklema. Siis ongi liiga kaua.
lk 379
Hirmudest vabanemine vol 36
Mõnikord võib kasvamine tähendada ka millestki lahtilaskmist, mitte millegi saamist. Näiteks lõpetad suhte või lähed ära praeguselt töökohalt või otsustad, et ei jahi enam ametikõrgendust.
lk 80
Leiutades maailma vol 12
Me ei tea, kumb oli enne: oda või kaevepulk. Huvitav on narratiiv: me eeldame, et oda pidi olema enne. Inimkonna innovatsiooni pidi algama mingi relvaga. Esimene leiutaja pidi olema mees. Siiski on sama tõenäoline, et teritatud pulgad leiutasid toitu korjavad naised ja alles hiljem kohandati need relvadeks.
lk 70
Keha peab arvet vol 59
On üllatav, kui vähe eksisteerib uuringuid selle kohta, kuidas kollektiivsed tseremooniad mõjutavad teadvust ja aju ning kuidas need võivad traumat tõkestada või leevendada.
lk 377
Hirmudest vabanemine vol 35
See [isiklik areng] pole vaid arenemine, vaid ühtlasi muutume avaramaks, läheme sügavamale, laiendame oma piire. Kasvame välja, mitte vaid suureks.
lk 79
Leiutades maailma vol 11
Sõja ohul on omadus riike mobiliseerida, nii et innovatsiooni paisatakse kõik, mis neil on. Kus me praegu oleksime, kui oleksime investeerinud kliimakriisiga võitlemisse sama palju kui külma sõtta? Arvatavasti lahenduse leidmisele lähemal. Ja ometigi oleme millegipärast takerdnunud arusaama, et inimese leidlikkuse käivitamiseks on vaja teatud määral verd ja surma.
lk 69
Keha peab arvet vol 58
Näitlemine on kogemus oma keha kasutamisest selleks, et hõivata enda koht elus.
lk 373
Hirmudest vabanemine vol 34
Leiutades maailma vol 10
See viib meid selle kõige keskse majandusliku ivani: sõda hävitab oma olemuselt palju rohkem majanduslikku väärtust kui loob innovatsiooni kaudu. Enamik majandusajaloolasi on selles osas ühel meelel. Ausalt öeldes on see ka üsna ilmne. Miks me siis mõtleme, et vajame, millegi uue loomiseks vägivalda ja surma?
lk 68
Leiutades maailma vol 9
Jah, kui Adolf Hitler tungis 1941. aastal Nõukogude Liitu, tegi ta seda 3250 suure ja tugeva Saksa tankiga. Aga ka 600 000 hobusega. Teine maailmasõda polnud kaugeltki nii mehhaniseeritud, kui meid on püütud uskuma panna.
lk 68
Miljoni dollari harjumused vol 39
Hirmudest vabanemine vol 33
Hirmukultuuris elamine ei avalda kõigile sama mõju, sest juhtuv sõltub mitte ainult inimese iseloomust, vaid ka kasvatusest ja omaksvõetud uskumustest ja käitumisviisidest.
lk 75
Leiutades maailma vol 8
Meile õpetatakse, et tehnoloogia on see, mida mehed teevad kõvadest metallidest suurte asjade tapmiseks. Võib-olla ei väljendata seda päris selliste sõnadega, aga igatahes sellist narratiivi meile lapsena sisse söödetakse. Kunagi ammusel (eelajaloolisel) ajal istusime me lõdisedes koopas, kuni ühel esiisal tuli idee kinnitada terav kivi kepi otsa ja tappa sellega mammut. Ja nii algas meie pikk tehnoloogiliste saavutuste ajalugu.
lk 67
