Seda tuleb eraldi rõhutada: lilla lehm ei ole odav otsetee. Aga ta on su parim (ja võib-olla ainus) kasvustrateegia.
lk 53
Seda tuleb eraldi rõhutada: lilla lehm ei ole odav otsetee. Aga ta on su parim (ja võib-olla ainus) kasvustrateegia.
lk 53
Programmeerimine oli amet, mida enne teist maailmasõda ei eksisteerinud. Nii et see ei olnud ka omandanud mingit erilist maskuliinset mainet.
lk 93
Kui su toodet tõenäoliselt ei oota erakordne tulevik—see tähendab, kui sa ei oska ette kujutada tulevikku, kus inimesed taas kord vaimustuksid sellest tootest—siis on aeg endale öelda, et mängureeglid on muutunud. Selle asemel, et investeerida surevasse tootesse, võta kasum välja ning kasuta seda millegi uue loomiseks.
lk 45
Pikka aega oldi seisukohal, et programmeerimine nõuab ainult võimet järgida juhiseid. Naised olid selles head, leidis ühiskond. Naised olid kuulekad ja suutsid täita ülesandeid metoodiliselt kindlaks määratud järjekorras. See oli neil loomuses: nad ju kudusid ja õmblesid kohusetundlikult mustrite järgi ja tegid retseptide järgi süüa. Lisaks oskasid nad lastele asju hästi seletada
lk 92
Ja geeniustele, nagu me teame, on iseärasused lubatud, olgu selleks siis gaasimaski kandimne koosolekutel või ebaharilikud uskumused, et teistel inimestel on kalduvus varastada nende kohvitasse.
lk 90
Süütunne on kasulik, kuna see hoiab meid ühenduses oma parema minaga. Tunned end halvasti, kuna tegid midagi, mida poleks pidanud tegema, või jätsid tegemata midagi, mida oleksid pidanud tegema.
lk 90
Asi on sellest, et mitte veel väga kaua aega tagasi olid arvutid tegelikult naised. Sõna otses mõttes. Enne, kui arvutist sai masin, oli see amet. Inimene võis saada tööd arvutina ja see tähendas, et ta istus töötoas ja arvutas ühe võrrandi teise järel kellegit teise jaoks.
lk 86
Miks me arvame, et kellegi häbistamine muudab nende käitumist või on parimaks viisiks olukorda lahendada? Kumbki pole ju tõsi.
lk 89
Ürita mitte seada piire sellele, milleks arvad end võimeline olevat. Ja ära anna alla, ära jää väikeseks või lepi vähemaga vaid seetõttu, et sa pole kindel, kas üldse väljakule kuulud. Kõik on omal moel andekad.
lk 88
Näiteks lugusid nendest, kes sünnitavad lapsi, ei peeta sama universaalseks kui lugusid meestest lahinguväljal. Ilmselt ei suuda sünnilood rääkida meile inimese rõõmust ja valust, kehavastasest vägivallast või sellest, mida me teeme nende heaks, keda armastame. Sünnilugusid peetakse praegusaegses kultuuris alati millekski “naiselikuks” arvatakse, et need ei kõneta neid, kes ei sünnita, ei ole sünnitanud ega tee, ka seda kunagi tulevikus. Nagu vagiinast väljumine ja valguse nägemine ei oleks kõige universaalsem kogemus maa peal.
lk 72
Tänapäeva maailmas määratleb inimese postiindeks, piirkond, kus ta elab, geneetilisest koodist rohkemgi, kas ta elu on turvaline ja tervislik.
lk 391