Täiesti teine asi on, kui üritatakse teisi end kartma panna, et tulemusi saada või inimesi motiveerida. Siis on tegu teadliku kohutamisega.
lk 48
Täiesti teine asi on, kui üritatakse teisi end kartma panna, et tulemusi saada või inimesi motiveerida. Siis on tegu teadliku kohutamisega.
lk 48
Aga kas sa tõesti pead kartma, et edu saavutada?
lk 206
Lihtsus lõpeb seal, kus algavad koosolekud.
lk 144
Loobumine süü- ja kohusetundest, teiste arvamusesest ja vajadusest meeldida teeb sõna otseses mõttes ruumi sulle endale.
lk 104
Kaotamine on võitjatele.
lk 47
Saabu. Tee see ära. Lahku!
lk 143
Kuid sõna “peaksin” olemasolu lauses viitab sellele, et sa päriselt ei taha või ei kavatse seda teha. Igal juhul oled tekitanud lõhe nende vahel, mida sinult oodatakse ja mida sa tahad. Kui ütled “peaksin”, aga mõtled midagi muud, nahutad ennast—mis väsitab ajapikku ära.
lk 80
Tegelikult ei peaks sa mõtlema, et millegi ebaõnnestumine tähendab, et see on su isiksuslik omadus, vaid et see on lihtsalt mõistatus, mis sul tuleb lahendada.
lk 47
Olgem ausad, kõige kiirem viis mistahes ülesannet täita on see lihtsalt tegemata tööde nimekirjast maha tõmmata.
lk 143
“Peaks” kurnab, sest sunnib tähelepanu jagama. Sunnime mõistust olema korraga kahes kohas.
lk 79
Mida varem hakkad tegema asju, milles ka ebaõnnestumisi ette tuleb, seda rohkem neid aja jooksul koguneb ja mida vapramalt sa nendega toime tuled, seda paremini oled kaitstud selle eest, et kõige tähtsamatel hetkedel täielikult pea kaotaksid.
lk 46
…ära muutu kõigile nii vajalikuks, et ei jõua iseendaga tegeleda.
lk 141
Mida rohkem oma olemuse pärast vabandad, seda kaugemale sellest triivid.
lk 76
Eduni jõutakse proovimise teel, end ületades ja riske võttes, mis vältimatult tähendab seda, et millalgi sel teel tabab sind läbikukkumine. Neid tuleb tihedalt. Ja pea meeles, et iga päev ootavad sind ees mõned võidud ja kaotused.
lk 45
Kui oled laps näed kõike must-valgena. Kahekümne viie aastasena hakkad juba halle toone märkama. Kolmekümneselt on toonid veelgi hallimad. Ja kui oled saanud neljakümneseks, on tunne nagu vaataksid maailma läbi Los Angelese sudu.
lk 131