Sinagi võid keskenduda millegi muutmisele, parandamisele, ületamisele või käsitlemisele—vahest sellele, mida pead oma valu allikaks—ning mitte alluma hirmule
lk 287
Sinagi võid keskenduda millegi muutmisele, parandamisele, ületamisele või käsitlemisele—vahest sellele, mida pead oma valu allikaks—ning mitte alluma hirmule
lk 287
Kas sina oled valmis teistega jagama oma tõelist mina? Alateadlikult on paljudel meist kombeks gruppides, tiimides ja isegi paarisuhetes pinnapealseks jääda, kuna tahame end kaitsta tagasilükkamise ja valu eest.
lk 282
Tõeline lähedus on eriline asi. Tänu sellele kuulud gruppi ja ei pea olema kogu aeg kaitsepositsioonil ega ettevaatlik. See aitab ületada hirmu, et sinu kohta midagi soovimatut teada saadakse, võtb maha pinge, et pead teiste silmis lahedana paistma, ja kaotab paljud muudki tõkked, mis meid üksteisest eraldavad.
See aitab ühtlasi vähendada karjamentaliteeti, kus juhile järgnetakse lamba kombel ja tema otsuseid ei vaidlustata kunagi, sest keegi ei taha silma torgata ja midagi rumalat öeldes teist meelepaha ära teenida.
lk 279
Meenuta viimast rasket vestlust mõne kolleegiga: kas sa saavutasid temaga tõelise sideme, vaatasid otsa, näitasid talle, mida sa tunned, ja käitusid iseendana? Tavaliselt me ei tee seda. Aga kui vaigistame oma instiktiivse lähedussoovi, selmet ennast oma nahas hästi tunda, siis tundubki, et oleme üksi ja keegi ei tunne meid tõeliselt.
lk 275
Ka oma hirmude ignoreerimine või allasurumine viib emotsionaalse energia rasiskamiseni.
lk 225
Ebavajalik draama võrdub raisatud emotsioonidega. Vingumine, tagarääkimine, muretsemine, süüdistamine, põlgamine ja vihkamine kuuluvad kõik raisatud emotsioonide sekka. Nagu ka kõik “peaks” või “ei saa” väited—näiteks “Ma pean teisiti tundma” või “ma ei saa seda kontrollida” või “ma ei suuda seda ära teha”. Kõik see on raiskamine ning lõigu alguses loetletu annab halvale enesetundele leevendust vaid põgusaks hetkekes.
lk 225
Õigupoolest on raskused vajalikud, et leida hingejõudu, kasvada ja õppida sellest, mis valesti läks.
lk 223
Kui meil on raskusi, võime takerduda kahjulikku kalduvusse võrrelda end inimestega, kelle elus on pealtnäha kõik viimase peal. Võrdlemise puhul märkad pigem teiste edulugusid kui läbikukkumisi.
lk 222
Ent kui soovid elada täiel rinnal ja saavutada tõelised võidud, mis pakuvad rahuldust, siis pead enda kohta nii mõndagi teada saama.
lk 222
Ükski teine hääl ei saa su potentsiaali ja ambitsiooni samavõrd kahjustada kui enesekriitika. Keegi ei oska sinust paremini vigu leida, sind halvustada, või alavääristada sama hästi kui sa ise.
lk 201
Teistele antavad negatiivsed hinnangud (kriitika) on üks võimumängude vorme. Kui kontekstiks on omakasu ja täielikku individualismi kultiveerivad kollektiivid või organistatsioonid— eriti veel sellised, kus kõrgeim juht usub, et igaüks seisku vaid enese eest—ning kriitikast saab kontaktsport.
lk 201