Sest alati me ei tahagi uurida, kes me isiklikult ja kultuuriliselt oleme.
lk 222
Ükski teine hääl ei saa su potentsiaali ja ambitsiooni samavõrd kahjustada kui enesekriitika. Keegi ei oska sinust paremini vigu leida, sind halvustada, või alavääristada sama hästi kui sa ise.
lk 201
Teistele antavad negatiivsed hinnangud (kriitika) on üks võimumängude vorme. Kui kontekstiks on omakasu ja täielikku individualismi kultiveerivad kollektiivid või organistatsioonid— eriti veel sellised, kus kõrgeim juht usub, et igaüks seisku vaid enese eest—ning kriitikast saab kontaktsport.
lk 201
Närvilisuse juured on meie soovimatuses võtta elu erinevamana, ükskõik millisel viisil, meie lootustest.
lk 171
Ma julgustan sind arvestama ja austama tõsiasja, et me kõik oleme väga erinevad. Kui sa seda teed, siis see armastus, mida sa teiste vastu tunned, ja austus omaenense ainulaadsuse vastu kasvab.
lk 97
Mõtle kellelegi, kes sind tõeliselt ärritab, kes sind vihastab. Nüüd sule silmad ja ürita kujutleda seda inimest pisikese lapsena.
lk 64
Hea küll, järgmised viis minutit ei lase ma millelgi end segada. Olen kannatlik.
lk 40
Tuleta endale lahkelt meelde, et elu on tore ka nii, nagu ta praegusel hetkel on.
lk 18–19
Mõnikord, kui sa oled nii katki ja ei saa mitte kui midagi teha, hakkad sa maailma peale karjuma. See on jõuetuse karje. Isegi kui häält ei ole.
lk 87
Minu terooria on selline, et seda, kui sassis keegi vaimselt on, saab öelda nende vannituba vaadates.
lk 31
[V. Frankl] kujutas selgelt tulevikku, kus probleemid on lahenenud, ja tuli siis tagasi olevikku, et välja selgitada, mida tal tuleb teha, et selline tulevik saaks tegelikkuseks.
lk 100