Hirmudest vabanemine vol 78

Probleem on aga selles, et kui oleme hirmunud, siis väheneb tõenäosus, et end avaksime, teistega sidemeid looksime ja neilt abi otsiksime. Pigem me kipume suhtlemist vähendame. Kuid enda mulli jäämise asemel peaksime üksteise poole pöörduma, sest sellest algab lahenduste leidmine. Üks peamisi viise hirmust vabanemiseks on läheduse loomine ning suhtlusbarjääride mahalõhkumine

lk 307

Hirmudest vabanemine vol 71

Tõeline lähedus on eriline asi. Tänu sellele kuulud gruppi ja ei pea olema kogu aeg kaitsepositsioonil ega ettevaatlik. See aitab ületada hirmu, et sinu kohta midagi soovimatut teada saadakse, võtb maha pinge, et pead teiste silmis lahedana paistma, ja kaotab paljud muudki tõkked, mis meid üksteisest eraldavad.
See aitab ühtlasi vähendada karjamentaliteeti, kus juhile järgnetakse lamba kombel ja tema otsuseid ei vaidlustata kunagi, sest keegi ei taha silma torgata ja midagi rumalat öeldes teist meelepaha ära teenida.

lk 279

Hirmudest vabanemine vol 69

Meenuta viimast rasket vestlust mõne kolleegiga: kas sa saavutasid temaga tõelise sideme, vaatasid otsa, näitasid talle, mida sa tunned, ja käitusid iseendana? Tavaliselt me ei tee seda. Aga kui vaigistame oma instiktiivse lähedussoovi, selmet ennast oma nahas hästi tunda, siis tundubki, et oleme üksi ja keegi ei tunne meid tõeliselt.

lk 275

Hirmudest vabanemine vol 63

Ebavajalik draama võrdub raisatud emotsioonidega. Vingumine, tagarääkimine, muretsemine, süüdistamine, põlgamine ja vihkamine kuuluvad kõik raisatud emotsioonide sekka. Nagu ka kõik “peaks” või “ei saa” väited—näiteks “Ma pean teisiti tundma” või “ma ei saa seda kontrollida” või “ma ei suuda seda ära teha”. Kõik see on raiskamine ning lõigu alguses loetletu annab halvale enesetundele leevendust vaid põgusaks hetkekes.

lk 225