Isa istus ühes nurgas ja klõpsis hajameelselt puldiga. [Kass] Prooton istus teises nurga, lakkus ennastunustavalt oma saba ning näris tagumist käppa peale. Mõlemad passisid täiesti tummadena, ignoreerisid teineteist aktiivselt ning vältisid silmsidet nagu tavalised normaalsed isased.
lk 138
Üldiselt näis kassi trepil edaspidi soosivat multika—gravitatsioon— õhk kannab ja raskusjõud ei mõju, kuni alla ei vaata.
lk 133
Isa oli arvanud, et nüüd tuleks kõik toataimed ära anda, sest neil on kass, Millegipärast arvas isa ema taimede kohta sama, mida ta arvas ema raamatute ja kingade kohta— et elu oleks lihtsam, kui neid oleks vähem.
lk 129
Tegelikkuses on see niipidi: kui päris mitu inimest seda asja teevad, näitab see sulle ainult ühte—et sellele asjale on turgu.
lk 108
Ei tasu unustada, et mida vähem keegi mingit ülesannet ise teha tahab või saab, seda rohkem on ta valmis selle eest maksma.
lk 103
Kuulatasin tükk aega, kõik jäi vaikseks nagu maailm sel ajal, kui linnud ja naised olid veel loomata.
lk 173
Iga kord, kui sulle tahetakse lisada uus ülesanne, tasub ennast harjutada küsima, et mis ülesanne siis su laualt maha läheb või milline lisatasu sellega kaasneb.
lk 95
Kassid, nagu inimesed, tunnevad peale õnnestunud eneseteostust kempsus vahel seletamatut eufooriat. Selle õnnetunde eest hoolitseb uitnärv.
lk 178
Lapsena oli ta olnud igavene julge tüdruk, kes kartis natuke ainult hunti ja haikala, aga lapsevanemana oli tal autokoorem erinevaid hirme.
lk 69
Inimesed olid tema [kassi] meelest lihtsalt keeruliste tunnetega konserviavajad.
lk 23
This site runs on the required+ Foundation Theme. Based on the awesome Foundation Framework by the humble folks at ZURB.
