Inimene, kes paneb sind tundma, et su keha peaks olema teistsugune, et olla atraktiivne või seksikas, pole veel (seksuaal)suhtluseks valmis ning ei ole sinu aega ega tähelepanu välja teeninud.
lk 81
Mõtted sildiga: olemine
Menopausi manifest vol 4
Naised vajavad menopausis navigeerimiseks fakte, sest selleks, et kõlapinda saavutada, on vaja teadmisi—kuid vaja on ka feministlikku lähenemist, sest meie keha, arstiabi ja isegi mõtted on koloniseerinud patriarhaat. Meil ei ole tavaks menopausist rääkimist vältida mitte seepärast, et naised seda ei soovi. Või erinevalt sellest, mida naised tegelikult soovivad, räägitakse menopausist sageli halvustavalt. Ja meditsiin on jätnud menopausi unarusse.
lk 12
Menopausi manifest vol 3
Meie patriarhaalses ühiskonnas valitsev menopausiga seotud vaikimiskultuur on midagi erilist. Menopaus on üks hullemaid näiteid sellest, kuidas häbet ja tuppe ühiskonnas häbistatakse. Selgub, et poel midagi väärtusetumat kui naise vananev keha ja paljud meie ühiskonnas ei käsitle menopausi kui elufaasi, vaid pigem kui surmafaasi. Omamoodi surmaeelselt seisundit.
lk 10
Jess, inimesed! vol 7
Seksuaalkasvatus ei alga tegudest, vaid sõnadest ja inimlikust vastastikusest austusest.
lk 65
Menopausi manifest vol 2
Sel kaadevärgil on probleeme temperatuuri reguleerimisega. Higistama panevad kuumahood, millele järgnevad kohutavad külmavärinad. Eirab termodünaamika seadusi. Ei soovita.
[menopausist Yelpis]
lk 9
Jess, inimesed! vol 6
Oled sa kunagi tundnud, et sul on kellegagi koos liiga turvaline, toetatud, hoitud tunne? Et ta on liiga valmis su mure kuulama ja sind lohutama? Et temaga koos olemine teeb sind liiga rahulikuks ja rõõmsaks? Ja et see kõik muudab sind seetõttu ülbeks, isekaks, keeruliseks ja ebameeldivaks?
lk 55
Menopausi manifest vol 1
Jess, inimesed! vol 5
Lumi on nii tohutult veider asi—keemiline ime, mis tekitab meis nostalgiat ja elevust.
lk 50
Jess, inimesed! vol 4
Taevast on sadanud alla KÜLMUNUD VETT. See on ühtaegu külm ja veidralt soe, matab vaikusesse ja krabisel valjult, seda tuleb juurde, see on kohev ja kõva, sellega ei pea midagi tegema, et see oleks veel põnevam või kihvtim.
lk 50
Jess, inimesed! vol 3
Aga eesmärk polegi ju, et KÕIK inimesed mõtleksid ühtmoodi, vaid et igal inimesel oleks turvaline tänaval kõndida, oma keha ja ajuga seotud muredele abi otsida ning kamaluga lihtlabast elurõõmu tunda. That’s it, laias laastus.
lk 22
Jess, inimesed! vol 2
Igasuguste (kuitahes tahtmatult) pisendavate kommentaaride puhul on sul enam-vähem kaks varianti: kas läheneda empaatiliselt ja vestlust edasi kanda või lüüa vestlus lull. Mõlemad on okeid variandid …
lk 20
Jess, inimesed! vol 1
Ma arvan, et suurim väljakutse täiskasvanuna—lisaks arvete maksmisele ja identiteedikriisile ja kliimakatastroofile ja vaimse tervise katsumustele ja patriarhaadile ja nii edasi—ongi endale tunnistada, et mu ju ja selles olevad teadmised on loodud pidevalt muutuma. Ehk siis kõik, mida ma kunagi olen õppinud, kogenud, mõelnud ja näinud, peabki mu maailma- ja enesekuvadit järjepidevalt timmima ja kui ma väidan, et nüüd on mul mingi asja kohta kõik selge, tuleb mul niikuinii umber—täpselt kaks päeva hiljem oma sõnu süüa.
lk 18
Meie majandus vol 3
Meie majandus vol 2
Öeldakse, et majanduses on alati kaks poolt—need, kellel jääb raha üle ja need, kellel jääb raha puudu.
lk 62
