Ja siiski on tõsi, ükskõik kui vana sa ka oled – kui sa lähed välja maailma, siis hoia kellegi käest kinni ja hoidu ta ligidale.
lk 7
Ja siiski on tõsi, ükskõik kui vana sa ka oled – kui sa lähed välja maailma, siis hoia kellegi käest kinni ja hoidu ta ligidale.
lk 7
Te olete läbinud kaks kõige raskemat eksamit vaimsel teekonnal: kannatuse oodata ära õige hetk ja julguse mitte pettuda selles, mis juhtub.
lk 99
… inimene lubab endale luksust hulluks minna vaid siis, kui olukord seda võimaldab.
lk 89
Kümme aastat tagasi oli eetris vaid kaks või kolm jutusaadet päevas — nüüd on neid tosinaid. See näitab, et me elame pigem kaasa teiste inimeste eludele kui elame täisvereliselt omaenda elu.
lk 22
Nagu elus eneses — kui midagi väga ootad, siis ta ei tule, tuleb aga midagi muud, ja kui oled ootamisest ära väsinud või valvsuse kaotanud, siis on see tulek juba jälle üllatus.
lk 7
“Issi, ma ei teadnud, et sul selline häbi on. Kust said?”
“Mul oli häbi juba lapsena. Kogu aeg. Vist vanavanematelt sain.”
“Kui vanaks saad, kas annad mulle?”
“Jah, las jääb perekonda. Teised ei oska temaga mitte midagi peale hakata. Aga nii väikesed poisid nagu sina ei pea veel häbi tundma.”
lk 22
Kui sa oled kannatlik ja ootad oma aega, naeratab juhus sulle varem või hiljem. Parimad kiskjad on kannatliku loomuga.
lk 66
Lugesin siit just täna, et inimesel peab olema unistusi, soove elus midagi väga tahta. Kui neid pole, elab ta nagu loom — ainult sööb, joob, magab ja kõik. Unistused annavad meile hinge. Unista millestki heast ja saad terveks.
lk 596
Mida varem te õpite, et teie enda teha on elu huvitavaks muuta, seda parem teile.
k 50
Alguses lihtsalt peab olema hetk, mil sa proovid aru saada, kas oled armunud inimesse või armunud-olemise tundesse.
lk 34
Täiskasvanud ei ole seestpoolt põrmugi täiskasvanute moodi. Väljaspoolt, jah, nad on suured ja enesekindlad ja teavad alati, mida nad teevad. Seest aga on nad täpselt samasugused nagu alati. Nagu nad olid sinu vanuses. Nii et tõde on see, et nad pole mingid täiskasanud.
k 129