Pisut vähem enesehaletsust ja veidi rohkem pealehakkamist, ja polekski enam põhjust kedagi kadestada.
lk 21
Mõtted sildiga: olemine
Elamiseks mõeldud elu vol 2
Oma lastele ütleski, et ükskõik, mis jama on, ükskõik, kui pahasti asjad on, tuleb tulla ja rääkida.
lk 21
Elamiseks mõeldud elu vol 1
Iga päev tuletab talle meelde, kui oluline on inimese jaoks teada oma päris lugu. Ilma valede ja kiusliku vassimiseta, ilma hukkamõistuta, vaid mõistes, et elus juhtub nii mõndagi.
lk 12
Riskiühiskond vol 8
Palgatöö ja elukutse on industriaalajastul saanud elamise teljeks. /…/ Täiskasvanuelu kulgeb täiesti palgatöö märgi all — ja mitte ainult aja tõttu, mida töö nõuab, vaid ka sellepärast, et inimene mõtleb töö peale ja planeerib seda ka väljaspool tööaega, enne ja pärast tööd.
lk 174-175
Riskiühiskond vol 3
Veel kuuekümnendatel aastatel olid perekond, abielu ja elukutse eluplaanides, elutingimustes ja elukäikudes vägagi möödapääsmatud. Nüüdseks on kõigis neis punktides tekkinud valikuvõimalused ja valikusunnid. Pole enam selge, kas abiellutakse, millal abiellutakse, kas elatakse koos ilma abilellumata, kas abielllutakse ilma koos elamata, kas laps saadakse ja kasvatatakse üles abielu raames või väljaspool abielu, sellega kellega koose elatakse, või sellega, keda armastatakse, kuid kes elab koos kellegi teisega, enne või pärast või keset karjääri.
lk 130
Riskiühiskond vol 2
Töötuse mööduvuse pahupool on väliste põhjuste muutumine oma süüks, süsteemiprobleemide muutumine isiklikuks ebaõnnestumiseks. /…/ Pideva võimaluste välistamise käigus surutakse töötus, mis on midagi välist, samm — sammult inimese sisse ja see saab tema omaduseks. Uus vaesus on eelkõige, kuid mitte ainult materiaalne probleem. Ta on ka see tummalt enesesse võetud, asjatute ärahoidmiskatsete rituaalse läbitegemisena kulgev enesehävitus, mille näol massistaatus pealispinna alla vohab.
lk 120
Läbimurdepunkt vol 4
Tegelikkuses aga pole see midagu muud kui konteksti jõu selge ja tervemõistuslik laienemine, sest see ütleb lihtsalt, et lapsi kujundab jõuliselt neid ümbritsev keskkond, et meid vahetult ümbritseva sotsiaalse ja füüsilise maailma omadustel – tänavatel, mida mööda me kõnnime, inimestel, keda me kohtame – on suur roll meie kujundamisel selliseks, kes me oleme ja kuidas me tegutseme.
lk 29
Läbimurdepunkt vol 3
Iseloom on rohkem nagu kimp lõdvalt kokku sõlmitud harjumusi, kalduvusi ja huvisid, mis ajuti sõltuvad olukorrast ja kontekstist. Põhjus, miks enamikul meist tundub olevat järjepidev karakter, on selles, et enamik meist oskab tõeliselt osavalt oma keskkonda kontrolli all hoida.
lk 141
Läbimurdepunkt vol 1
Küsimus on peaaegu psühholoogilises ellujäämises, kuidas miljonitest inimestest ümbritsetuna hoida neid pidevalt endale mõju avaldamast, ning ainus viis seda teha on neid võimalikult palju ignoreerida.
lk 29
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 9
See ütleb, et iga inimene, kes ruumist läbi läheb, jätab sinna enese teadmata midagi ja võtab midagi ära. (Locard’i vahetusprintsiip)
lk 54
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 8
Ma arvan, et kusagil inimmõistuse pööningul on alati peidus imestus ja aukartus ja rõõm ja selle vallandamiseks ei ole kuigi palju vaja.
lk 42
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 6
Miks on see nii, et armastust ja elu tuleb nii sageli sellise valu ja pinge ja segadusega edasi kanda?
lk 22
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 5
Vaid sellepärast, et on olemas paigad, kust me kõik pärit oleme — tavaliselt sügavate juurtega paigad — ja mis teevad meist selle, kes me oleme. Ja me põlgame neid või kohtleme neid halvasti, kui julgeme. Enesepõlguse riskis pöörame me neile selja. Ometi me tunneme, et peame taas koju minema — ja võime taas koju minna. Ei, mitte kodu tagasi võitma. Vaid mälestusi heietama.
lk 17
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 4
Samuti on lohutav teadmine, et ikka veel on võimalik mingil väga vanal ja väga lihtsalt viisil ühest kohast teise minna.
lk 14
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 3
Asi on lihtsalt selles, et inimkäe ja -mõtlemise imed muudavad mind sentimentaalseks. Ja mul on hea meel, kui ma leian tõendusi, et elektrooniliste vidinate võlumaailmas on neil ikka veel oma koht olemas.
lk 14
