Oleme muutunud täiesti paranoilisteks. Mitte ülitervislikeks, vaid üliparanoilisteks.
lk 16
Mõtted sildiga: olemine
Toortoidu A ja O vol 1
Tänases ühiskonnas tuleb end sageli sildistada, oma “mina” määratleda ja sõnastada. Nii mõistetakse sind paremini.
lk 11
Julgus elada vol 4
Enamus inimesi räägib vaid endast… mina, ma, mul ja nii edasi … need, kes seda ei tee, on kas ääretult intelligentsed või siis enesotsingul katkised inimesed.
lk 159
Julgus elada vol 3
Julgus elada vol 2
Ja nagu ütleb George — ” seni kuni sul on halb, ei muutu midagi paremaks
ei sinus ega su ümber …”
lk 128
Julgus elada vol 1
Naiseotsing
Uurimused on näidanud, et loomingulisus võimendub, kui sooritada lihtsaid mehaanilisi ülesandeid, nagu sörkjooks, söögitegemine ja autojuhtimine. Häirimatu mõtlemsiaeg on alati kasulik.
lk 142
Adm. McRaven Urges Graduates to Find Courage to Change the World
If you make your bed every morning you will have accomplished the first task of the day. It will give you a small sense of pride and it will encourage you to do another task and another and another.
Vanad mobiiltelefonid taas moes ja hinnas vol 2
Teise vanade telefonide müügiga tegeleva Prantsuse veebikaupluse, 2010. aastal asutatud Lekki kodulehel seisab, et võimalused veebipõhistes sotsiaalvõrkudes kaasa rääkida ja e-mailide pidev kasutamine on muutnud meid tehnoloogia orjaks. Lekki asutaja Maxime Chansoni sõnul on paljud nende kliendid telefoniloojate vahelisest tehnoloogilisest võidujooksust lihtsalt väsinud.
Vanad mobiiltelefonid taas moes ja hinnas vol 1
Uue tehnoloogia agentuuri FaDa ekspert Damien Douani selgitas, et vanade telefonide kasutamine on lihtsalt moodne. Moodne on tema sõnul olla ka offline ning kasutada telefoni vaid viisil, milleks ta algselt loodud oli – helistamiseks ja SMSide saatmiseks.
Köögifüüsika vol 8
Me oleme sattunud elama mustade kastide maailma: teler, arvuti, mobiiltelefon, mikrolaineahi, külmkapp. Rõhuv enamik inimesi ei tea neist seadmetest muud, kui et kust midagi sisse pista ja ja kust välja võtta. Mis nende sees toimub, pole meie asi. Sama lugu on toiduga, mida sööme. Me üha kaugeneme paigast, kust toit pärineb, inimestest, kes selle kasvatas, aga ka aastaaegadest, millal see valmis.
lk 176
Köögifüüsika vol 7
Kui inimene läheb elama teisele maale, siis õpib ta külge uued kombed, uue keele ja riietumisstiili. Külge hakkavad isegi uutmoodi suhted vanemate ja laste vahel. Kuid viimane asi, mis muutub, on toitumisharjumused, mis omandatakse väga varases nooruses. Aksent võib emeakeelsesse kõnesse sisse tulla, Tuhala nõiakaev võib meelest minna, kuid igatsus musta leiva ja Tallinna kilude järele jääb.
lk 166
Köögifüüsika vol 6
Me võime järada kapsast ja õuna nii palju, kui jaksame ja peale juua liitrite kaupa oliiviõli ning punaveini, siiski ei tee see tervist paremaks, kui jätkame ennast ja üksteist hävitava elulaadiga. Kui võtame töö ja konfliktid koju kaasa, siis ei aita meid isegi ausa kaubanduse granaatõunamahl ega orgaanilise põllumajanduse viljaidud. Tõepoolest, me oleme ju see, mida sööme. Kui sööme närve, siis olemegi närvilised.
lk 104
Köögifüüsika vol 5
Küpsetamisel-keetmisel kehtib sama reegel, mis söömisel: mitmekesisus. Kasutada mitte ainult ühest, vaid erinevatest materjalidest valmistatud nõusid.
lk 94
Köögifüüsika vol 4
Meie köögis kujutavad tervisele kõige suuremat ohtu elekter, terav nuga ja kuum koogivorm või pliidiraud. Pluss ühekülgne menüü. Need lühendavad eluiga tunduvalt enam, kui teflon või alumiinium või mistahes muu ühend seda teha suudab.
lk 94
