Töötuse mööduvuse pahupool on väliste põhjuste muutumine oma süüks, süsteemiprobleemide muutumine isiklikuks ebaõnnestumiseks. /…/ Pideva võimaluste välistamise käigus surutakse töötus, mis on midagi välist, samm — sammult inimese sisse ja see saab tema omaduseks. Uus vaesus on eelkõige, kuid mitte ainult materiaalne probleem. Ta on ka see tummalt enesesse võetud, asjatute ärahoidmiskatsete rituaalse läbitegemisena kulgev enesehävitus, mille näol massistaatus pealispinna alla vohab.
lk 120
Tegelikkuses aga pole see midagu muud kui konteksti jõu selge ja tervemõistuslik laienemine, sest see ütleb lihtsalt, et lapsi kujundab jõuliselt neid ümbritsev keskkond, et meid vahetult ümbritseva sotsiaalse ja füüsilise maailma omadustel – tänavatel, mida mööda me kõnnime, inimestel, keda me kohtame – on suur roll meie kujundamisel selliseks, kes me oleme ja kuidas me tegutseme.
lk 29
Iseloom on rohkem nagu kimp lõdvalt kokku sõlmitud harjumusi, kalduvusi ja huvisid, mis ajuti sõltuvad olukorrast ja kontekstist. Põhjus, miks enamikul meist tundub olevat järjepidev karakter, on selles, et enamik meist oskab tõeliselt osavalt oma keskkonda kontrolli all hoida.
lk 141
Küsimus on peaaegu psühholoogilises ellujäämises, kuidas miljonitest inimestest ümbritsetuna hoida neid pidevalt endale mõju avaldamast, ning ainus viis seda teha on neid võimalikult palju ignoreerida.
lk 29
See ütleb, et iga inimene, kes ruumist läbi läheb, jätab sinna enese teadmata midagi ja võtab midagi ära. (Locard’i vahetusprintsiip)
lk 54
Ma arvan, et kusagil inimmõistuse pööningul on alati peidus imestus ja aukartus ja rõõm ja selle vallandamiseks ei ole kuigi palju vaja.
lk 42
Miks on see nii, et armastust ja elu tuleb nii sageli sellise valu ja pinge ja segadusega edasi kanda?
lk 22
Vaid sellepärast, et on olemas paigad, kust me kõik pärit oleme — tavaliselt sügavate juurtega paigad — ja mis teevad meist selle, kes me oleme. Ja me põlgame neid või kohtleme neid halvasti, kui julgeme. Enesepõlguse riskis pöörame me neile selja. Ometi me tunneme, et peame taas koju minema — ja võime taas koju minna. Ei, mitte kodu tagasi võitma. Vaid mälestusi heietama.
lk 17
Samuti on lohutav teadmine, et ikka veel on võimalik mingil väga vanal ja väga lihtsalt viisil ühest kohast teise minna.
lk 14
Asi on lihtsalt selles, et inimkäe ja -mõtlemise imed muudavad mind sentimentaalseks. Ja mul on hea meel, kui ma leian tõendusi, et elektrooniliste vidinate võlumaailmas on neil ikka veel oma koht olemas.
lk 14
Ja siiski on tõsi, ükskõik kui vana sa ka oled – kui sa lähed välja maailma, siis hoia kellegi käest kinni ja hoidu ta ligidale.
lk 7
Te olete läbinud kaks kõige raskemat eksamit vaimsel teekonnal: kannatuse oodata ära õige hetk ja julguse mitte pettuda selles, mis juhtub.
lk 99
… inimene lubab endale luksust hulluks minna vaid siis, kui olukord seda võimaldab.
lk 89
Kümme aastat tagasi oli eetris vaid kaks või kolm jutusaadet päevas — nüüd on neid tosinaid. See näitab, et me elame pigem kaasa teiste inimeste eludele kui elame täisvereliselt omaenda elu.
lk 22
This site runs on the required+ Foundation Theme. Based on the awesome Foundation Framework by the humble folks at ZURB.
