Meil on alati tunne, et seda, mida teevad teised, teeksime meie paremini. Selle osas, mida me ise teeme, meil kahjuks niisugust tunnet ei ole.
lk 60
Mõtted sildiga: olemine
Sündimise ebaõnnest vol 3
Paradiis polnud talutav, muidu oleks esimene inimene seal ikka kuidagi hakkama saanud; ja ega see maailmgi pole, sest siin kahetsetakse taga paradiisi või pannakse lootus teisele ilmale. Mis teha? Kuhu minna? Ärme tee midagi ega lähe kuhugi, ja ongi kogu lugu.
lk 20
Sündimise ebaõnnest vol 2
Ma pole küll neednud oma sündimise päeva nagu Iiob; see-eest kõik teised päevad on oma jao kätte saanud …
lk 15
Sündimise ebaõnnest vol 1
Mida ma tean kuuekümneselt, teadsin ma sama hästi kahekümneselt. Nelikümmend aastat suurt ja kasutut tõestamistööd…
lk 14
Rikkaks saamise õpik vol 4
Rikkaks saamise õpik vol 2
Minu Kopenhaagen
Kujutage ette elu pallimänguna, milles teil tuleb pidevalt viit palli õhus hoida. Need pallid on Töö, Perekond, Tervis, Sõbrad ja Vaim. Peatselt saate aru, et töö on kummipall, mis põrkab tagasi, kui selle maha pillate. Aga ülejäänud neli palli, Perekond, Tervis, Sõbrad, Vaim, on klaasist. Kui mõni neist maha kukub, on see pöördumatult kriimustatud, plekiline, takistatud, rikutud või koguni purunenud. Need pallid ei saa iigalgi endiseks. Püüdkem selles aru saada ja püüelgem tasakaalu poole.
(Brian Dyson)
lk 231
Reeglid, mida rikkuda vol 2
Ja kui sellest hoolimata on elu mõnikord ebaõiglane — pea, siis meeles, et mingi number peab täringul alati ette tulema ja võib-olla pääses tänu sulle just keegi teine. Selle asemel, et mõelda “Miks mina?”, poovi mõelda “Miks mitte mina?”.
lk 159
Reeglid, mida rikkuda vol 1
Pisut vähem enesehaletsust ja veidi rohkem pealehakkamist, ja polekski enam põhjust kedagi kadestada.
lk 21
Elamiseks mõeldud elu vol 2
Oma lastele ütleski, et ükskõik, mis jama on, ükskõik, kui pahasti asjad on, tuleb tulla ja rääkida.
lk 21
Elamiseks mõeldud elu vol 1
Iga päev tuletab talle meelde, kui oluline on inimese jaoks teada oma päris lugu. Ilma valede ja kiusliku vassimiseta, ilma hukkamõistuta, vaid mõistes, et elus juhtub nii mõndagi.
lk 12
Riskiühiskond vol 8
Palgatöö ja elukutse on industriaalajastul saanud elamise teljeks. /…/ Täiskasvanuelu kulgeb täiesti palgatöö märgi all — ja mitte ainult aja tõttu, mida töö nõuab, vaid ka sellepärast, et inimene mõtleb töö peale ja planeerib seda ka väljaspool tööaega, enne ja pärast tööd.
lk 174-175
Riskiühiskond vol 3
Veel kuuekümnendatel aastatel olid perekond, abielu ja elukutse eluplaanides, elutingimustes ja elukäikudes vägagi möödapääsmatud. Nüüdseks on kõigis neis punktides tekkinud valikuvõimalused ja valikusunnid. Pole enam selge, kas abiellutakse, millal abiellutakse, kas elatakse koos ilma abilellumata, kas abielllutakse ilma koos elamata, kas laps saadakse ja kasvatatakse üles abielu raames või väljaspool abielu, sellega kellega koose elatakse, või sellega, keda armastatakse, kuid kes elab koos kellegi teisega, enne või pärast või keset karjääri.
lk 130
Riskiühiskond vol 2
Töötuse mööduvuse pahupool on väliste põhjuste muutumine oma süüks, süsteemiprobleemide muutumine isiklikuks ebaõnnestumiseks. /…/ Pideva võimaluste välistamise käigus surutakse töötus, mis on midagi välist, samm — sammult inimese sisse ja see saab tema omaduseks. Uus vaesus on eelkõige, kuid mitte ainult materiaalne probleem. Ta on ka see tummalt enesesse võetud, asjatute ärahoidmiskatsete rituaalse läbitegemisena kulgev enesehävitus, mille näol massistaatus pealispinna alla vohab.
lk 120
Läbimurdepunkt vol 4
Tegelikkuses aga pole see midagu muud kui konteksti jõu selge ja tervemõistuslik laienemine, sest see ütleb lihtsalt, et lapsi kujundab jõuliselt neid ümbritsev keskkond, et meid vahetult ümbritseva sotsiaalse ja füüsilise maailma omadustel – tänavatel, mida mööda me kõnnime, inimestel, keda me kohtame – on suur roll meie kujundamisel selliseks, kes me oleme ja kuidas me tegutseme.
lk 29
