Jäta alatiseks meelde, igal tegelikkusel on vari. Kui näed mõnda naist bussipeatuses seismas, ei tähenda see veel, et ta ootaks bussi. Suletud silmad ei tähenda veel magamist. Hüvastijätt ei tähenda minekut.
lk 252
Jäta alatiseks meelde, igal tegelikkusel on vari. Kui näed mõnda naist bussipeatuses seismas, ei tähenda see veel, et ta ootaks bussi. Suletud silmad ei tähenda veel magamist. Hüvastijätt ei tähenda minekut.
lk 252
Ka ei tea Sa seda, et ükskõik kui õigesti Sa oma elu ka ei elaks, võid Sa ühel hetkel ennast ikkagi leida murtud mastiga purjekana tormisel merel, kus ei vilgu ükski majakas ega ulatu Sinuni meeleheitel sõprade loobitud päästerõngad.
Astrid Kannel
lk 32
Elu on nagu vesi, ainult et me kaldume selles liialt pladistama ja asjatult pingutama.
lk 11
Aga on imesid, mis ei ole sugugi väiksemad: naeratus, rõõm, andeksandmine ja õigel ajal öeldud, tarvilik sõna. Vallata neid kõiki tähendab vallata tervet maailma.
lk 87
Kõik vanemad õed on üldiselt nii karmid ja ranged. Kui nad aga mõne aja pärast ise viimaks emadeks saavad, siis läheb neil see karmus üle.
lk 76
SINU ÜLE on pika päeva hele hommik
valudeta,
näljata,
külmata,
õhuhäireta.
Aina unistad paradiisist
— märkamatagi põrgu puudumist.
lk 34
Me ei tea kunagi, mida teame, enne kui seda teada saame, ja siis ei ole mõtet tagasi vaadata.
lk 65
Kõik muutub. Ühele tavalisele inimesele on see väga heidutav. Sa ei saa mitte millelegi toetuda. Sa ei saa midagi omada. Ja sa näed seda, mida ei taha näha.
lk 59
Tegelikult on tarvis tervet rida elumuutusi, mõistmaks, et hoolimata vanusest, pole sa mõnes mõttes veel sugugi täiskasvanu. Lõpuks taipad, et samamoodi mõtlevad ka sinu vanema generatsiooni sugulased. Mitte kellelgi ei ole ega hakkagi kunagi olema kõiki vastuseid ja igal vanusegrupil on oma probleemid, mis vajavad lahendamist.
lk 92
Iga kord, kui inimene tabab ennast antud pattu või viga kordamast, löögu ta endale vastu rinda ja kahetsegu oma eksimust; seda võib teha ka suures seltskonnas, ilma et keegi midagi märkaks.
lk 26
/…/
Kadunud asjad on kuskil ilmaruumis tallel,
ka võõrasvanaisa veski ja lokerdava vankri tee.
Sule silmad, ja leiad, kui tead otsida.
lk 12
KULDKINGAKESTES astub Aeg
kõik see aeg, kõik see aeg.
Armas aeg,
kuhu jäänud kõik see Aeg,
lapespõlv ja pungaaeg,
noorusaeg ja voorusaeg,
naisepõlv
ja mungaaeg?
lk 5