Teisipäevamaa vol 1

Usun teadvat, kuidas ma lõpuks aru saan, et olen nüüd ametlikult vana. See peaks olema nii, et on kevad, puud lähevad lehte, naised ajavad kasukad maha, aga mul on ükskõik. Noh, kulmgi ei liigu. Soojendan oma vanu konte päikese käes ja olen hetke mõõduka viibimise eest malbelt tänulik. Küllap ta kohe jälle läheb, see hetk, tean neid hetki küll, ei malda vanainimesega olla, tõttavad kuhugi.

lk 84

Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest vol 2

Dale Carnegie võtab kokku reeglid, mille abil vältida kriitika pärast muretsemist:
1. reegel: alusetu kriitika on tihti hoopis varjatud kompliment. Sageli tähendab see seda, et oleme esile kutsunud kellegi kadeduse. Pea meeles surnud koera ei torgi keegi.
2. reegel: anna endast alati parim; seejärel tõsta oma vihmavari pea kohale ning takista kriitkavihmal kaela mööda alla voolamast.
3. reegel: pea arvet ka kõige rumalamate asjad üle, mida sa oled teinud, ning kritiseeri ennast. Kuna me ei saa olla ideaalsed inimesed, siis olgem parem avatud erapooletule, kasulikule ja konstruktiivsele kriitikale.

lk 54