Ka ebaõnnestumine ärgu kedagi heidutagu, senikaua kuni on antud endast parim.
lk 45
Mõtted sildiga: olemine
Minu kutsumus on armastus vol 1
Ma ei mõtle kunagi suurest rahvahulgast, vaid ikka üksikust inimesest. Kui mõeldakse massile, ei suudeta millestki alustada.
lk 17
Verine kamber
Jalgrattaga sõitmine on juba iseenesest kaitse üleoomulike hirmude eest, sest jalgratas on liikumisele rakendatud puhta mõistuse produkt. Geomeetria inimese teenistuses! Andke mulle kaks kera ja sirge joon ning ma näitan teile, kui kaugele ma võin need viia. Voltaire ise oleks võinud jalgratta leiutada, sest see annab nii suure panuse inimese heaolusse ning ei aita sugugi kaasa tema hävingule. See on tervisele kasulik, ei paiska välja kahjulikku tossu ning võimaldab üksnes väga väärikaid kiirusi.
lk 145
Ärata endas hiiglaslik vägi vol 19
Tundub, et kardame nii väga pettumust, et püüame leida midagi kohe alguses — et me pärast ei pettuks.
lk 458
Ärata endas hiiglaslik vägi vol 16
Pea meeles, et kaotus on ettekujutus. Mitte midagi universumis ei kao, vaid ainult muudab vormi.
lk 378
Ärata endas hiiglaslik vägi vol 15
Ärata endas hiiglaslik vägi vol 14
Enamik meist on leiutanud arvukaid viise, kuidas tunda ennast halvasti, ja väga vähe neid, kuidas tunda end hästi.
lk 349
Ärata endas hiiglaslik vägi vol 13
… ära kuluta kunagi üle 10 protsendi oma ajast probleemile, pühendu vähemalt 90 protsenti lahendusele. Kõige tähtsam on see, et ära urgitse pisiasjades… ja pea meeles, enamik asju on pisiasjad.
lk 289
Ärata endas hiiglaslik vägi vol 12
Vahel tuleb meil uskuda, et meie pettumused võivad tegelikult olla peidetud võimalused.
lk 263
Ärata endas hiiglaslik vägi vol 11
Ärata endas hiiglaslik vägi vol 10
Kui su sõnakasutus tekitab sulle seisundeid, mis sind nõrgestavad, siis vabane neist sõnadest ja asenda nendega, mis sind tugendavad!
lk 196
Armastuse kunst
Ka kaasaegses Lääne ühiskonnas on valitsevaks viisiks eraldatusest ülesaamiseks grupiga kokkukuulumine.
lk 18
Ring vol 1
Et meie hingel on vaja nii päeva selgust kui öö salapära. Teie tekitate maailma pideva päevavalguse ja mina arvan, et see kõrvetab meid tuhaks. Meile ei jää enam aega järelemõtlemiseks, magamiseks, mahajahtumiseks. Kas teile seal Ringis on kunagi pähe tulnud, et inimese pea mahtuvus on piiratud? Vaata meid. Me oleme imepisikesed! Ja meie pead on imepisikesed, ainult melonisuurused. Kas te tahate, et meie pähe mahuks kõik, mida maailm on eales näinud? See ei õnnestu.
lk 321
Peterburi lõhnad ja helid
Ebamäärane ohu tunne, mida tekitab tuuline ilm, ulatub meie zoloogilisse enneminevikku — liikuvad õhumassid varjavad teisi loodushääli, viivad eemale lõhnu ning varjavad meie eest lähenevat ohtu.
lk 44
Telgi ja koeraga rännuteel vol 4
Taevas Eesti kohal oli eriline selles suhtes, et me võisime alati kinnitada oma pilgu Põhjanaelale,sest see täht ei loojunud meie peade kohal kunagi. See silmside pani mind mõtlema asjaolust, et tegelikult võiski just selles igipõlsises paigalseisus peituda põhjamaa rahvaste meelekindlus püsida just siin ja igavesti. Meil oli alati üks kindel punkt, millest haarata või alustada, kui elu maal kippus hapraks minema või käest libisema.
lk 132
