Kuidas? Kas ongi juba surm? Nii ruttu? Võimatu! Ma pole ju jõudnud veel midagi ära teha… Ma alles kavatsesin teha!
lk 45
Kuidas? Kas ongi juba surm? Nii ruttu? Võimatu! Ma pole ju jõudnud veel midagi ära teha… Ma alles kavatsesin teha!
lk 45
Probleem seisneb selles, et aastate minnes tekib meil aina harvemini kiusatus oma võimeid proovile panna, ilma niisuguse proovimiseta aga on mõeldamatu leida endas uusi andeid. Ei maksa karta eksperimenteerida ja avardada oma võimeid ükskõik millises valdkonnas.
lk 119
Ometi oleks igal inimesel enne käigu sooritamist malelaual või mis tahes muu otsuse langetamist kasulik teha paus ja küsida iseendalt: “Miks ma selle sammu astun? Mida ma püüan saavutada ja mil viisil see samm mind aitab?”
lk 66
Kus on meelekindlus, seal leidub võimalus.
lk 125
… kui sa tahad oma sõpra aidata, tee seda viisil, mis ei pane su sõbra koormat su enese õlgadele.
lk 95
Paraku, pean ma ütlema, kaldume me kergemini meelt muutma siis, kui asi on õige, mitte vale. On see vale, jätkub meis tõepoolest kangekaelsust. On see õige, oleme me alati altid kõhklustele ja laseme võimaluse käest. Minu esimene hinnang on mu parim hinnang.
lk 69 –70
Võimalus on kõrk jumalanna, kes ei raiska aega nende peale, kel puudub ettevalmistus.
lk 26
Igal ajastul on targad teadnud, et ainult androgüünsus viib surematusele, sest juba embrüo on algselt kahesooline.
lk 34
Elu peab mõistma tagantjärele, aga elama ettepoole.
S. Kierkegaard
lk 192
Avarda oma silmaringi. See on ainus, mis sul on, nii et hoia seda nii avarana kui võimalik.
lk 74
… et hoolimata infoajastust ja tehnika arengust, tänu millele saame üksteisega kiiresti ühendust, ei saa inimene [tehnoloogia vahendusel] teise inimesega koos olla.
lk 92
Vananemine on meie kultuuri üks viimaseid tabusi.
lk 22
Pole loogiline, et elame siin viiskümmend kuni kaheksakümmend aastat vaid selleks, et kord hääbuda. Mitte miski pole universumis nii tarbetu.
lk 206
Pisut distsipliini teeb elu kauniks.
lk 136
Aga hoia oma plaane ja eesmärke väga lõdva rihma otsas.
lk 63