Alati tasub enda oma hoida. Kui miski või keegi Sulle on omaks saanud, hoia teda, räägitagu, mis tahes või mõtle ise mis tahes. See võib olla imelik kõigi teiste silmis, aga Sinule on see Sinu hea osa ja parem hoia seda.
lk 166
Alati tasub enda oma hoida. Kui miski või keegi Sulle on omaks saanud, hoia teda, räägitagu, mis tahes või mõtle ise mis tahes. See võib olla imelik kõigi teiste silmis, aga Sinule on see Sinu hea osa ja parem hoia seda.
lk 166
Me oleme lihtsalt kannatamatuks muutunud. Ja see teebki elu raskeks. Samuti kui mugavused. Mis peaksid tegema meid vabaks, aga ma vaatan, et miski ei orjasta rohkem kui mugavused.
lk 127
Ma pole muutunud, aga ma olen rohkem õppinud olema see, mis ma olen ja ega sellel pole lõpuks ju niiväga vigagi. Tegelikult on päris naljaks.
lk 65
Noor inimene on oma eluga vahel nii oskamatu, et sest ta tahab ikka elada nagu elatakse ja otsib eeskujusid ja otsib iseennast, aga ei märka, et see ise käib tal kogu aeg kaasas.
lk 60
Sest sel ajal tuli just ka vabadus ja me keegi ei teadnud, mida see õieti tähendab. Nüüd me teame, et vana vabadus vahetati uue vastu ja vana orjus asendati uuega, nagu ikka vahel juhtub. Aga kui uus pole veel päriselt tulnud ega vana veel päriselt läinud, siis on tõesti päris vaba aeg.
lk 53
Raadio ja ajalehed on sama igavad kui aastal 1987. Põhiselt nad valetavad või räägivad tühjast ja tähjast ja elule tuleb mujalt vastuseid otsida, nagu siiski.
lk 19
Aga küllap Sa seda ükskord näed, kui sa näed, et mõni asi ongi läinud täpselt nii, nagu Sa tahtsid, kuigi nii, nagu Sa uneski näha ei osanud.
lk 10
Teine analoogiajastu mehhanism, mis õnneliku juhuse tekkele kaasa aitab, puudutab paberajalehe füüsilisi piiranguid: need sunnivad teid mööduma osavalt koostatud lugudest paljudel eri teemadel, enne kui saate lahti lüüa just selle rubriigi, mis teie praegust huvide ja teadmistega kõige paremini haakub.
lk 134
Mõelge raamatukogu peale. Kas inimesed enam üldse tegelevad sirvimisega? Oleme muutunud nii sihipäraseks.Tänu internetile võtame sihikule just selle, mida tahame. Sisestame otsingumootorisse paar märksõna ja leiamegi—kui mõned valetulemid välja arvata—täpselt selle, mida otsisime. Tõhus aga igav.
Nõnda jääb täiesti ära aeganõudev, kuid rikastav kogemus, mille saaksime riiulite uurimisest ja raamatu valimisest vaid seetõttu, et meile pakkus huvi selle pealkiri või kaas… Millegi otsimine ja leitust üllatumine—isegi siis, kui tegu ple sellega, mida algul otsima asusite—on elu üks suurimaid rõõme ning seni ei ole veel leiutatud tarkvara, mis seda kogemust jäljendada suudaks.
/William McKeen/
Sarnases kirjatükis kurtis New York Timesi tehnoloogia toimetaja Damon Darlin, et “digiajastu lämmatab õnneliku juhuse”. Darlin küll tunnistas lugemissoovituste tulva, mis igal hommikul sotsiaalvõrgustike kaudu meie ekraanile jõuab, kuid väitis, et selliseid linke ei saa käsitleda õnnelike juhustena. “[See] on tegelikult grupimõtlemine,” väitis Darlin. “Kõik vajalikud teadmised jõuavad meieni filtreeritult ja kontrollitud kujul. Avastame seda, mida kõik teised on õppinud, ning seda tavaliselt nende valitud inimeste vahendusel, kes jagavad meie maitset.”
lk 133-134
Üks võimalus on minna jalutama. Innovatsiooni ajalugu lausa kubiseb lugudest, kuidas head ideed on inimestele pähe tulnud siis, kui nad on parajasti jalutamas. Dušš või jalutuskäik nihutab paigast tänapäevaelule omase tegevuspõhise fookuse—arvete maksmise, e-kirjadele vastamise, laste koolitükkidega aitamise— ja viib teid palju seostavamasse olekusse. Kui ajule piisavalt aega anda, komistab see tihti mõne vana seose otsa, mis oli kaua aega tagasi märkamata jäänud, ning kogetegi mõnusat ja isiklikku õnneliku juhuse hetke: miks ma selle peale varem ei tulnu?
lk 125
… inimestel on kalduvus oma parimad ideede tekkelood ümmarguseks kõpitseda, jättes seejuures välja kõik kivid ja kännud, mida ületades nad tegelikult inspiratioonini jõudsid.
lk 72
Kui sa ei tee regulaarselt vigu, siis on see ainult märk sellest, et sa piisavalt ei riski ja endast maksimumi ei anna
lk 242
Ime sünnib seal, kus toimuvad muudatused. Aga te peate olema valmis oma mugavustsoonist väljuma ja riskima.
lk 58
Nelja aasta jooksul ei tea farmer kindalt, kas taim (bambus) üldse elus on. Aga tal on usk ja ta ei jäta seda. Pika mõtlemisega inimene vajab samasugust veenmist. Kunst on see, et mitte lasta endalt julgust võtta.
lk 57
Pidage ennast piisavalt tähtsaks, et endast kirjutada.
lk 53