Paradiis vol 3

Sest sel ajal tuli just ka vabadus ja me keegi ei teadnud, mida see õieti tähendab. Nüüd me teame, et vana vabadus vahetati uue vastu ja vana orjus asendati uuega, nagu ikka vahel juhtub. Aga kui uus pole veel päriselt tulnud ega vana veel päriselt läinud, siis on tõesti päris vaba aeg.

lk 53

Kust tulevad head ideed vol 6

Mõelge raamatukogu peale. Kas inimesed enam üldse tegelevad sirvimisega? Oleme muutunud nii sihipäraseks.Tänu internetile võtame sihikule just selle, mida tahame. Sisestame otsingumootorisse paar märksõna ja leiamegi—kui mõned valetulemid välja arvata—täpselt selle, mida otsisime. Tõhus aga igav.
Nõnda jääb täiesti ära aeganõudev, kuid rikastav kogemus, mille saaksime riiulite uurimisest ja raamatu valimisest vaid seetõttu, et meile pakkus huvi selle pealkiri või kaas… Millegi otsimine ja leitust üllatumine—isegi siis, kui tegu ple sellega, mida algul otsima asusite—on elu üks suurimaid rõõme ning seni ei ole veel leiutatud tarkvara, mis seda kogemust jäljendada suudaks.
/William McKeen/
Sarnases kirjatükis kurtis New York Timesi tehnoloogia toimetaja Damon Darlin, et “digiajastu lämmatab õnneliku juhuse”. Darlin küll tunnistas lugemissoovituste tulva, mis igal hommikul sotsiaalvõrgustike kaudu meie ekraanile jõuab, kuid väitis, et selliseid linke ei saa käsitleda õnnelike juhustena. “[See] on tegelikult grupimõtlemine,” väitis Darlin. “Kõik vajalikud teadmised jõuavad meieni filtreeritult ja kontrollitud kujul. Avastame seda, mida kõik teised on õppinud, ning seda tavaliselt nende valitud inimeste vahendusel, kes jagavad meie maitset.”

lk 133-134

Kust tulevad head ideed vol 5

Üks võimalus on minna jalutama. Innovatsiooni ajalugu lausa kubiseb lugudest, kuidas head ideed on inimestele pähe tulnud siis, kui nad on parajasti jalutamas. Dušš või jalutuskäik nihutab paigast tänapäevaelule omase tegevuspõhise fookuse—arvete maksmise, e-kirjadele vastamise, laste koolitükkidega aitamise— ja viib teid palju seostavamasse olekusse. Kui ajule piisavalt aega anda, komistab see tihti mõne vana seose otsa, mis oli kaua aega tagasi märkamata jäänud, ning kogetegi mõnusat ja isiklikku õnneliku juhuse hetke: miks ma selle peale varem ei tulnu?

lk 125