Kui lastest juba lõpuks midagi saama hakkab, toovad lapselapsed mure majja. Ei saa jälle rahus magada.
lk 218
Kui lastest juba lõpuks midagi saama hakkab, toovad lapselapsed mure majja. Ei saa jälle rahus magada.
lk 218
.. kogu täiskasvanud inimese elu koosnebki jätkuvatest valikutest ja otsustustest.
lk 44
Oma käitumise eest vastuse võtmise teeb raskeks meie püüd vältida selle käitumise tagajärgede poolt põhjustavat valu.
lk 42
Meie hulgas leidub vaid üksikuid, kes pole mingilgi määral neurootilised või isiksusehäirega. Selle põhjuseks on asjaolu, et teha vahet neil asjadel, mille eest me oleme oma elus vastutavad ja mille eest mitte, on üks inimeskistentsi keerulisimaid ülesandeid. Niisugust ülesannet pole kunagi võimalik täielikult omandada, sest kogu elu peame me pidevalt hindama ja ümber hindama, kus meie vastutus lakkamatult muutuvate sündmust keskel parasjagu algab või lõppeb.
lk 36
See on minu probleem ja mina pean selle lahendama.
lk 32
Eelkõige seepärast, et probleemi lahendamiseks peame me kõigepealt võtma enesele selle probleemi eest vastutuse.
lk 32
Me ei saa lahendada eluprobleeme teisiti kui neid lahendades.
lk 32
Tegeleda probleemidega vabatahtlikult selle algstaadiumis, enne kui oleme sunnitud tegema seda möödapääsmatuse tõttu, tähendab millegi meeldiva või vähemvaluliku asendamist valulikuga.
lk 30
See teema on oluline kuna paljud inimesed lihtsalt ei võta enesele piisavalt aega, et lahendada mitmeid intellektuaalseid, sotsiaalseid või hingelise tasandi eluprobleeme…
lk 27
Kui peame end väärtuslikuks, siis peame ka oma aega väärtuslikuks, ning kui peame oma aega väärtuslikuks, siis tahame seda otstarbekalt kasutada.
lk 23
Kui me midagi armastame, omab see meie silmis väärtust ning kui miski on meie jaoks väärtuslik, kulutamse sellele oma aega—nautimiseks ja aega selle eest hoolitsemiseks.
lk 20
Võite ennast õnnitleda kõige selle puhul, millega te täna üldse toime tulite, olgu seda vähe või palju. Kui miski ka tegemata jäi, siis las olla pealegi. Kui peaksite just nüüd siinsamas surema, ei võtaks te kõiki neid lõpuleviimata töid enam nii väga südamesse.
lk 35
Alati peab meeles pidama, et me sooritame tegusid materiaalses maailmas, kus kõik võtab aega kauem, kui mõtete maailmas.
lk 27
Ma tegutsen vaatamata hirmule.
Ma tegutsen vaatamata kahtlustele.
Ma tegutsen vaatamata muredele.
Ma tegutsen vaatamata ebamugavustundele.
Ma tegutsen ka siis, kui mul selleks tuju pole.
lk 204
Tähtis pole summa, vaid harjumus.
lk 174