Inimestena kaldume teisi inimesi idealiseerima ja legende välja mõtlema. Meil on vajadus täisulike eeskujude järele.
lk 14
Mõtted sildiga: olemine
Paid tüdrukud äris edu ei saavuta vol 4
…olge oma töötajaile võimalikult hea sõber, ent ärge arvake, et nemad teie parimad sõbrad on.
lk 91
Paid tüdrukud äris edu ei saavuta vol 3
Kui te pole kindel, kas teie plaanitsetu on õiglane, tehke seda sellegi poolest. Kui te pole kindel, kas see on eetiline, küsige nõu.
lk 45
Pane oma raha kasvama vol 3
Suurepäraseid ettevõtteid iseloomustab lihtsus, neid saab kergesti mõista ja sirgjooneliselt juhtida. (W. Buffett)
lk 35
Mõtteviis vol 10
Mõnikord on veel keerulisem küsimus hoopis see—kelle poole pöörduda, kui juhtub midagi head?
Sinu läbikukkumised ja hädad ei ohusta teiste inimeste enesehinnangut. Ego mõttes on hädasolijale lihtne kaasa tunda. Ent nende jaoks, kelle enesehinnang toitub kellestki parem olemisest, on sinu tugevad küljed ja edu probleemiks.
lk 199
Mõtteviis vol 8
Edenemismõtteviisi vaatevinklist vaadatuna on paljudel eri positsioonidega inimestel midagi kasulikku pakkuda.
lk 157
Mõtteviis vol 7
… tõeline enesekindlus on julgus olla avatud—tervitada muutusi ja uusi ideid olenemata nende allikast.
lk 154
Võrratu elu vol 10
Võrratu elu vol 9
Võrratu elu vol 8
Kuid mis juhtub siis, kui nad ei taha kaasa aidata? Sa pead kasutama neid võlusõnu:”Ma vajan su abi.” Ma usun, et enamikus inimestes on sisseehitatud programm, mis paneb nad neid sõnu kuuldes tegutsema.
lk 181
Võrratu elu vol 6
Võrratu elu vol 5
Oma teadmisi jagades tee seda ainult nii palju, kui abi saavad inimesed seda tahavad. Sa ju tahad, et sind teataks kui “võrratu abivalmis inimene”, mitte “see tüütus, kes tahtis kõike muuta”.
lk 136
Võrratu elu vol 2
Säti autos oma tahavaatepeegel veidi kõrgemale, nii et pead sinna vaatamiseks end veidi sirutama. See aitab sul auto juhtimise ajal sirgelt istuda.
lk 36
Võrratu elu vol 1
Kasuta söömisel pulki. See sunnib võtma väiksemaid ampse ja aitab söömistempot aeglustada.
lk 28
Ajust ja arust vol 12
Me vaatame mänguväljakut ja saame aru, mida inimesed tahavad, mõtlevad ja asjadest arvavad.
Inimese aju jaoks ei ole tähtis ja huvitav mitte objektide, vaid pigem olukorra kui terviku kategoriseerimine, mitte “millised pbjektid on pildid”, vaid “millise olukorraga on tegu”. Olukorra kategoriseerimisel ei piisa ainult hetke sisendinfost, vaid arvesse tuleb võtta ka varem juhtunut, eelnevat kogemust ja teiste inimeste vaimuseisundeid.
lk 36
