Mõtted sildiga: olemine

Mis värvi on sinu langevari vol 1

Suutmatus tööd leida on isegi hull, aga kui sellele lisandub veel äraütlemisega seotud tunne … Õudne! Enamik meist ei talu äraütlemist. Kulutame suure osa oma elust selle vältimisele: kohtamas käies, uusi ideid esitades ja nii edasi. Me ütleme enne teistele ära, kui meil on tunne, et nad kavatesevad meile ära öelda. Me teeme äraütlemise vältimiseks mida tahes (mõtlen tõesti: mida tahes). Vanemaks saades saab äraütlemise vältimise oskus meile üsna selgeks.

lk 25

Elada vanaks, tundmata end vanana vol 5

Mõistmine, et kõik elutud materjalid vananevad, on oluline samm inimese vananemisprotsessist arusaamise teel. Me ei vanane elamise tõttu, see on lihtsalt “olemasolemise” kaasnähtus. See on universaalne põhimõte. Raamatud, õlleklaasid, kummilindid ja nõudepesumasinad vananevad isegi siis, kui neid pole kunagi kasutatud. Aja möödudes võimendavad materjalikahjustused üksteist ning nii lähevad asjad kergemini katki ka väga kerge surve peale. See ei erine kahjustustest, mis tekivad kudedes, millest on tehtud elusad organismid. Need kahjustused põhjustavad inimesele haigestumist ja nõrgaks muutumist ning lõpuks surma. Vananemise üldine definitsioon võiks olla selline: aastate jooksul muutun miski või keegi järjest õrnemaks või haavatavamaks ning läheb katki või sureb ka välise stressi tõttu.

lk 19

Elada vanaks, tundmata end vanana vol 1

Ehk julgevad inimesed oma tõelist olemust näidata alles siis, kui on jõudnud vanaks saada. Võib-olla suudavad nad alles siis seda teha ja see muutub alles siis neile vastuvõetavaks, kuna sotsiaalsed piirangud kõrges vanuses lõdvenevad. Kui inimesed saavad olla nemad ise, hakkavad nad üksteisest järjest rohkem erineva, ja vanade inimeste puhu peab see kindlalt paika.

lk 218