Ja siis jõudis mulle esmakordselt tõeliselt teadvusesse, et me ei meeldi mitte igaühele siin ilmas, mitte kõik ei akstepteeri meid, ja sageli heidetakse meid kõrvale hetkel, mil on eriti suur vajadus olla kaasatud.
lk 29
Ja siis jõudis mulle esmakordselt tõeliselt teadvusesse, et me ei meeldi mitte igaühele siin ilmas, mitte kõik ei akstepteeri meid, ja sageli heidetakse meid kõrvale hetkel, mil on eriti suur vajadus olla kaasatud.
lk 29
Mõõdukas hirm on hea, sest see hoiab sind elus.
lk 40
Õnne ei leita, kui otsitakse hädade vastu geograafilisi ravimeid.
lk 132
Enamik nõuannetest taandub lihtsaks põhisoovituseks: oota ootamatut.
lk 187
Teha midagi teistmoodi, kasutada võimalust teha midagi sellist, mida keegi varem teinud pole, see on minu ainus võimalus asi toimima panna.
lk 187
Perspektiiviteooria (Kahneman, Tversky) väidab, et asi pole niivõrd selles, nagu ei salliks me määramatust, vaid pigem selles, et me kardame kaotada. Pole nii lihtne näha, kuidas olud meie elus võiksid järsku paremaks minna — kuid on lihtne näha, kuidas need võiksid kiiresti halveneda.
lk 174
Risk, mida inimesed kõige rohkem kartma kipuvad, ei ole rahaline kahjum või raisatud aeg. Pigem on see riskeerimine nende uhkuse, positsiooni ja prestiižiga: mida nende kaaslased küll mõtleksid, kui nad läbi kukuvad?
lk 163
Ometi peitub just probleemide teadvustamise ja lahendamise protsessis elu mõte. Probleemid on proovikivi, mis võimaldab eristada edu ja läbikukkumist. Probleemid nõuavad meilt julgust ja tarkust, või veel enamgi, nad tekitavad meis julgust ja tarkust.
lk 14
Elu teeb raskeks asjaolu, et probleemidele vastu astumine ja nende lahendamine on valuline protsess. Probleemid, olenevalt nende iseloomust, tekitavad meis fustratsiooni, muret, kurbust, üksildust, süütunnet, kahetsust, viha, hirmu, ärevust, ahastust või lootusetust. Need on ebameeldivad tunded, tihti väga ebameeldivad, tihti sama valusad kui ükskõik milline füüsiline valu, vahel võrdväärsed isegi kõige hullema füüsilise valuga.
lk 13-14
Põhiline töövahend, mida me eluprobleemide lahendamiseks vajame on distsipliin. Ilma distsipliinita ei suuda me midagi lahendada.
lk 13
Elu on probleemide jada.
lk 13
Põhjuseks on siin tõsiasi, et laisk osa “minast” on hoolimatu ja valelik ning püüab end alatul kombel meie eest maskeerida …
lk 286
Pole just eriti imekspandav, et me haigestume ja sureme; küll aga on tõesliselt imekspandav, et ei haigestu väga tihti ega sure väga ruttu.
lk 249
Peljates surma ja lakkamatut muutumist, pelgame ka elu.
lk 136
Armastus pole lihtsalt andmine, armastus on mõistlik andmine, ja ka mõistlik andmata jätmine. Samuti mõistlik kiitmine ja mõistlik kritiseerimine; mõistlik vaidlemine, võitlemine, uurimine, tõukamine ja tõmbamine lisaks hellitamisele.
lk 112