… ise võetud kohustused tuleb jonnimata täita…
lk 173
… ise võetud kohustused tuleb jonnimata täita…
lk 173
Mul on lihtne filosoofia. Täida seda, mis on tühi. Tühjenda seda, mis on täis. Ja süga sealt, kus sügeleb.
A. Roosevelt Longworth
lk 149
Tunne, et ma suudan, on inimese üks tugevamaid valuutasid, igas vanuses.
lk 143
Õnn on higi dividend. Mida enam higistad, seda õnnelikumaks muutud.
R.Kroc
lk 131
… leia üles sõna(d), mile kohta tahaksid täiest kõrist karjuda: “No, selline ma nüüd kohe kindlasti ei ole!”
Debbie Ford oma varjukülgede leidmisest
lk 131
Julgus on kummaline asi: selles ei saa kunagi kindel olla.
R. Chandler
lk 58
…hingehaav on terve, kui selle põhjustanud loo meenutamine ja sellest rääkimine ei aja enam nutma.
Mare Pork
lk 124
Jugus on väga tähtis. See muutub kasutades tugevamaks nagu lihas.
R. Grodon
lk 40
Kõiki meid on minevikus väärkoheldud… või vähemalt on meile nii tol hetkel tundunud. Kõik on riielda ja karistada saanud, ka füüsiliselt ja ilmaasjata. Kõigile on ei öeldud, mis siis, et oleksime ehk väärinud jaatavat vastust, mida me nii ihkasime. Kõiki on teinekord (kasvõi näiliselt) petetud, tõrjutud või hüljatud. Kõik on olnud sundsituatsioonis, mis tundus vastik, vahel ka väljapääsmatu. Inimestega juhtub igasuguseid asju, kus peale tema on mängus teised inimesed alates emast-isast kuni parimate sõpradeni, rääkimata vaenlasest.
lk 121
Noorte valdav mõte on maailma suurus, vanadele aga selle väiksus.
J.Buchan
lk 31
Julgust pole sul vaja hävinguhetkeks, vaid pikaks teeks tagasi ülesmäge, tagasi terve mõistuse, usu ja turvatunde juure.
A. Morrow Lindbergh
lk 16
Inimene kannatab üldjuhul ikka nii kaua, kui saab.
lk 43
Mis sellest, kui katse nurjub—kogu elu on lõpuks nurjumine. Oluline on proovimisest rõõmu tunda.
F. Chichester
lk 11
Eneseirooniline
olen lapsest saati.
Sisekõne krooniline
negatiivset laadi.
Mõtlesin, et otsiks õige
lahendust või rohtu—
omaette kodus kõige
õigega ei kohtu.
Käisin kuluaarides
ja telgi taga väljas,
kohvikuis ja baarides
ja vahel olin näljas.
Kirjutasin kirju pikki,
lühidaidki juppe,
püüdsin hoida kõrvu kikkis,
näha õigeid nuppe.
Leidsin kõhklusteta rohu,
aitas…silmapilgu.
Ebakindlus on kui nohu—
varsti jälle tilgub.
lk 35
Ära muretse, kui Laika sai taevas hakkama, tuleme meiegi maapeal toime.
lk 61