Legendary investor Warren Buffet has stated generously that one of the reasons for his great success was that he was competing with only half of the poplulation.
lk 7
Legendary investor Warren Buffet has stated generously that one of the reasons for his great success was that he was competing with only half of the poplulation.
lk 7
Mehi võetakse tõsiselt, kui nad ei naerata; ent kui naine ei naerata, küsitakse tihti: “Mis viga on?”
lk 207
Kui tüdrukud on veel väikesed, on nad sageli täiuslikud ning rõõmustavad, kui kõik neile seda ütlevad. Nad on nii viisakad, nii armsad, nii abivalmid ja nii varaküpsed. Tüdrukud õpivad usaldama hinnanguid, mida inimesed neile annavad. “Issand, kõik on minu vastu nii kenad; kui nad mind kritiseerivad, siis peab see olema tõsi.”/…/
Poistega tõreletakse ja neid karistatakse pidevalt. Kui jälgisime koolitunde põhikoolis, nägime, et poisse kritiseeriti käitumise eest kaheksa korda rohkem kui tüdrukuid. Samuti nimetavad poisid üksteist pidevalt sigadeks ja idiootideks. Seetõttu kaotavad hinnangud oma jõust palju.
lk 96
Tädi oli Jeanie isa ainus õde, hiljuti üheksakümneseks saanud, ikka veel elus ja elas rõõmsalt iseseisvalt oma Wimbeldoni majas. See vaimukas ja teravate sinisete silmadega — mille ka Jeanie oli pärinud — naine töötas sõja ajal vastuluures ning oli pärast seda ihuüksi oma vanemate eest hoolitsenud. Selle aja peale, kui ta kuuskümmend sai, olid need mõlemad surnud ning tädi Normast, kes oli senimaani ümbruskonnas tuntud kui kinnastatud ja kübaraga vanatüdruk, sai silmnähtavalt boheemlane, kui ta oma söögitoa stuudioks ümber tegi ja maalima hakkas. “Kuuskümmend on paradiis,” ütles ta Jeanile, kui nad kord istusid ja teed jõid. “Maailm on sinuga lõpparve teinud, sa oled muutunud praktiliselt nähtamatuks, eriti veel, kui oled naine. Mulle meeldib mõelda, et see on su kolmas elu. Kõigepealt on lapsepõlv, siis täiskasvanuea nõuded — töö, pere, kohustused — ja alles siis, kui kõigi meelest on kõik lõppenud ja sa istud vanuripõlve prügimäel — ja vabadus! Sa saad lõpuks ometi olla sina ise, mitte see, keda ühiskond sinus näha tahab, mitte see, kes sa enda arvates olema peaksid. “
“Kas see pole mitte põlvkonniti erinev?” oli Jeanie küsinud. “Meie omad on ju väga vabameelsed, feminismi võidukäigust saadik võime me teha, mida tahame.”
Tädi Norma oli targalt noogutanud. “Kas ikka võite? Kas võite kohe tõesti?” Ta oli naeratanud, sinised silmad säramas. “Mulle tundub, et ootused kehtivad veel praegugi… pere ja nõnda edasi.” Ta oli pead vangutanud. “Aga teisalt, mida mina ka tean?”
lk 40—41
Isegi meestel on igavest noorust ja ilu ülistavas ühiskonnas parajalt raske toime tulla, aga naised kannatavad selle tõttu veel enam. Põhjus on selles, et mehi on ajalooliselt iseloomustanud midagi niisama väärtuslikku kui noorus — nimelt võim. Naised on alles hiljuti hakanud võimu juurde pääsema. Mees võib olla kortsuline ja hallipäine, kuid ta kõrge ühiskondliku või majanduslik positsioon korvab tema puudused. Naistel nii hästi ei lähe. Kui vanema mehe kohta märgitakse, et ta on soliidses eas, siis naine väidetakse tihti olevat närtsinud või ühe jalaga hauas, ühiskonna surve sunnib teda oma vanust varjama ja sellel on sageli valusad tagajärjed. Tänapäeva naisel on pärast menopausi elada veel üks kolmandik oma elust, kuid massikultuur annab mõista, et kui ta pole enam noor, heas vormis ega saa enam lapsi, on ta samahästi kui nähtamatu. /…/ Meid sunnitakse nagu lakkamatult võitlema ette kaotatud võitlust aja ja loodusseadustega.
lk 23
Meid on õpetatud endas kahtlema. Veel halvem on see, et teisi on õpetatud meis kahtlema. Neile, kelle käes pole traditsiooniliselt võimu olnud, meenutatakse seda päevast päeva. Keeleteadlane Kieran Snyder avastas uurimistöö käigus, et töötajate kohta antud kirjalikes hinnangutes kritiseeritakse naiste isiklikku stiili kolmkümmend korda sagedamini kui meeste oma. Naiste kohta tehtav kriitika läheb isiklikuks, olenemata arvustaja soost.
lk 29
Miks tüdrukud alati tunnevad, et nad peavad vabandama, kui nad oma arvamust avaldavad või maailmas oma kohta otsivad?
lk 167
Terviseõpetuse tunnis räägiti meile, et igas neius ja eides on sees sõna ei, sest sul on alati võimalus oma keha austada ja ei öelda
lk 81
Eesti topeltvokaalid, eriti naisenimedes, nagu Jaanika, Triin, Tuuli, Kristiina, on kui meelis õnne, vaat et õnneliku elu tõotus.
lk 9
Tavalisel neljakümneaastasel naisel, kes isegi teatritükkides sai vaid teiste paaripanija, koomilise teenija või meestevalus vanapiiga rolli.
lk 64
Et ta ei ole varsti enam midagi muud kui alasti lihav naine, kelle kaelas aastad ripuvad kurvalt nagu mingid jäätmekotid, kelle käsivarsi tselluliit muhklikuks teeb, kelle reied kasvatavad enda ümber müüri ja kaugenevad teineteisest aasta-aastalt.
lk 62
Kõik vanemad õed on üldiselt nii karmid ja ranged. Kui nad aga mõne aja pärast ise viimaks emadeks saavad, siis läheb neil see karmus üle.
lk 76
Kui esitasin selle küsimuse arstidele, tõid nad kohe välja ühe selge erinevuse: naised satuvad vananemisega silmitsi varem ja tõsielulisemalt, sest elavad üle menopausi. “Menopaus ütleb naistele, et nad vanenevad,” seletas üks arst, “kuna samavanused mehed kas ignoreerivad vananemise märke või märkvad neid järk-järgult.”
lk 164