Menopausi manifest vol 4

Naised vajavad menopausis navigeerimiseks fakte, sest selleks, et kõlapinda saavutada, on vaja teadmisi—kuid vaja on ka feministlikku lähenemist, sest meie keha, arstiabi ja isegi mõtted on koloniseerinud patriarhaat. Meil ei ole tavaks menopausist rääkimist vältida mitte seepärast, et naised seda ei soovi. Või erinevalt sellest, mida naised tegelikult soovivad, räägitakse menopausist sageli halvustavalt. Ja meditsiin on jätnud menopausi unarusse.

lk 12

Sekspositiivseks vol 1

1998. aastal avaldati uuring, mille korraldas professor Helen O’Connell koos oma töörühmaga ja mille käigus uuriti kliitorit ning tema funktsiooni. Sellest selguski, et kliitor on arvatust palju suurem organ ning selle väline osa, seesama “nupuke”, milleks kliitorit peetakse, on vaid jäämäe tipp. Selgus ka, et kliitor on ainus elund inimkehas, millel ei ole muud eesmärki kui nauding.

lk 76–77

Feministlik perepoliitika kui heterofatalismi leevendus vol 5

Rahvastikuartiklitest leiab sageli vulgaarset biopoliitikat, mis on üdini irdunud inimeseks olemise olmest: on mingid ühikud (naised), mis peavad tootma teisi ühikuid (lapsi), ning arutletakse, milliste meetmetega seda tootlikkust stimuleerida – alatasa ignoreerides meeste rolli usaldusväärsete ja hoolitsevate partneritena.

Vikerkaar, august 2023

Feministlik perepoliitika kui heterofatalismi leevendus vol 1

Seresin omistab selle hoiaku [heterofatalismi] pigem naistele, kes näevad, et nende valik taandub eri tüüpi lapsmeestele: kas riskida ja maksta suurt lõivu lastega suhte nimel või jääda lastetuks ning leida hea õnne korral partner, kellega on romantiline ja huvitav, mis siis, et ta ei suuda enda järelt midagi üles korjata.

Vikerkaar, august 2023