Kirjaniku eesmärgiks ehk peakski olema vähemalt ühele lugejale mõjuv jõuraamat kirjutada.
lk 98
Mõtted sildiga: lugemine
Vanaduse võlud vol 3
Praegune maailm on kaldu visuaalkunstide suunas, sõna loovutab üha enam oma positsioone. Võib-olla oli meie põlvkonna tube täitev raamatuhullus viimane meeleheitlik lahvatus, mis kuulutas ette ühe ajastu lõppu.
lk 69
Kust tulevad head ideed vol 6
Mõelge raamatukogu peale. Kas inimesed enam üldse tegelevad sirvimisega? Oleme muutunud nii sihipäraseks.Tänu internetile võtame sihikule just selle, mida tahame. Sisestame otsingumootorisse paar märksõna ja leiamegi—kui mõned valetulemid välja arvata—täpselt selle, mida otsisime. Tõhus aga igav.
Nõnda jääb täiesti ära aeganõudev, kuid rikastav kogemus, mille saaksime riiulite uurimisest ja raamatu valimisest vaid seetõttu, et meile pakkus huvi selle pealkiri või kaas… Millegi otsimine ja leitust üllatumine—isegi siis, kui tegu ple sellega, mida algul otsima asusite—on elu üks suurimaid rõõme ning seni ei ole veel leiutatud tarkvara, mis seda kogemust jäljendada suudaks.
/William McKeen/
Sarnases kirjatükis kurtis New York Timesi tehnoloogia toimetaja Damon Darlin, et “digiajastu lämmatab õnneliku juhuse”. Darlin küll tunnistas lugemissoovituste tulva, mis igal hommikul sotsiaalvõrgustike kaudu meie ekraanile jõuab, kuid väitis, et selliseid linke ei saa käsitleda õnnelike juhustena. “[See] on tegelikult grupimõtlemine,” väitis Darlin. “Kõik vajalikud teadmised jõuavad meieni filtreeritult ja kontrollitud kujul. Avastame seda, mida kõik teised on õppinud, ning seda tavaliselt nende valitud inimeste vahendusel, kes jagavad meie maitset.”
lk 133-134
Kust tulevad head ideed vol 3
Iga kord, kui päevaraamatut uuesti lugeda, saab sellest uutmoodi ilmutus. Näete oma eelnevate aimduste arenguteid: neid, mis osutusid valejägedeks, neid, mis täitsid hiljem terveid raamatuid. Kuid iga taaskohtumine kätkeb endas lootust, et mõni ammu unustuse hõlma vajunud aimdus leiab sideme mõne just praegu tärkava kinnisideega.
lk 100
Kust tulevad head ideed vol 2
Üliõpilased, amatöörteadlased, edumeelsed kirjamehed — põhimõtteliselt kõik, kellel oli 17. ja 18. sajandil vähegi intellektuaalset ambitsiooni, pidasid üsna tõenäoliselt ka päevaraamatut. Selle ajastu suurkujud— Milton, Bacon, Locke — uskusid tulihingeliselt päeviku mäluparandavatesse võimetesse. Oma kõige tavalisemal kujul hõlmas päevaraamatu pidamine loetud tekstidest huvitavate või inspireerivate lõikude väljakirjutamist, mille lõpptulemuseks oli isikupärane tsitaatide entsüklopeedia. Päevikupidamise hüvede varajaste kirjelduste kohaselt tõuseb sellest tegevusest inimesele palju kasu: see võimaldas inimesel “kokku koguda teadmiste varamu, kust võime oma elu püüdluste tarbeks igal ajal need kõikse sobivamad sõnad välja vaadata.”
lk 97
Ideaalne taies
Kirjutamise tervisesport oli päevikupidamine, mis toimus pelgalt iseenda huvides, ent raamatupoekirjandus oli puhas võistlus.
lk 138
365 viisi vaimu, keha ja hinge lõdvestamiseks vol 2
Nautige soparomaane
Ärge häbenege —maotute, tobedate või lihtsameelsate raamatute lugemine on stressi mittetekitava meelelahutuse suurepärane vorm.
lk puudub
Legendi luigelaul
Näiteks Inglismaal tunneb üha enam linnamodernismi sees elavaid inimesi vajadust mahukate ilukirjanduslike teoste järele, et põgeneda oma killustunud ning hüplikust argimaailmast terviklikku hingestatud paralleelmaailma.
Läbimurdepunkt vol 2
Lugedes suudame korraga vastu võtta ainult ühe võtmesõna ja neli tähte sellest vasakul ning viisteist paremal.
lk 96
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 1
Enamik meist on osanikud võimsas kirjastusettevõttes. See on omamoodi põrandaalune trükikoda, mis tegeleb karikatuuride, tabavate ütluste, luuletuste, mõtteterade ja tuhandest sõnast kujundanud piltide ümbertrükkimisega.
Kui sinagi oled üks neist, kes selliseid asju otsib ja neid sageli töökoha paljundusmasinal paljundab, et neid töö juures teadetetahvlile või kodus külmkapile kinnitada, siis oled sa osake sellest Rahvatrükikojast.
Sa ei saa selle eest makstud.
Sa teed seda lihtsalt sellepärast, et see teema liigutas sind – pani sind mõtlema või naerma või nutma, nii et sa tahad seda ka teistele edasi anda.
Külmkapi külge läheb see sellepärast, et sa tahad seda jälle vaadata. Kuna see on väga tähtis, siis tahad sa, et see oleks su silma ees.
Iga autor, kelle teos on valitud Külmkapi auhinna vääriliseks, peaks end äärmiselt austatuna tundma. Isegi Nobeli auhinna võitmine ei aita autori sõnal argielu kööki ja külmkapi uksele sattuda.
lk 3
Mees müüti toomas vol 2
Kui «Lingvistiline mets» korraga läbi lugeda, saab iga inimene sealt mürgituse. See on lehitsemise raamat, millesse tuleb suhtuda kui vitamiini. Kui sa hakkad vitamiini sööma nagu putru, siis see asi lõppebki halvasti.
Wanradt-Koelli katekismus. Targa lapse rumal raamat vol 4
“See on eesti keeles, aga ma ei saa mittemillestki aru.”
“Paljudest raamatutest ei saa aru.”
“Aga sa loed neid ikka, iss?”
“Millegipärast jah.”
lk 129
Vanema Huldi raamatukogu vol 2
“Mõnest raamatust peab vaid maigu suhu saama,” ütles ta, “teise peab korraga alla kugistama, ja viimaks on selliseid, mida peab mõnuga mugima ja siis laskma seedida. Aga nad kõik elavad sinu sees edasi. Jah võib öelda, et sinust saab see, mida sa loed.”
lk 63–64
Vanema Huldi raamatukogu vol 1
Ettevaatust! Raamatute lugemine võib lastel põhjustada ebavajalikke mõtteid.
tiitelleht
Saksamaa käib maha vol 2
Tegelikult on lugemine bioloogilisest vaatenurgast pigem ebaloomulik tegevus. Inimesel ei ole selleks — erinevalt kõnelemisest — mingeid eeldusi, ütleb Berliini Vaba Ülikooli neurokognitiivse psühholoogia professor Arthur Jacobs. “Lugemine on raskelt õpitav käsitöö, ajutöö ja iga aju ei ole ühesugune.”
lk 188
