Liiv kui mateeria oli täis vasturääkivusi, millest ma pole kunagi aru saanud — kristallid on küll kandilised, aga veerevad maru hästi.
lk 51
Mõtted sildiga: loodus
Vesi mäletab vol 1
Suur Tõll vol 1
Aga võib ka olla, et soo ise nihutas end paigast, ajas oma laukad laiemaks ja muutis mättad pehmeks. Sest eks soo ja raba oleka nende, Suurte seast, nii nagu Tõllgi. Nemad on valmis kaua kannatama, aga mitte igavesti. Ükskord saab ka nende pikk meel otsa.
lk 26
365 moodust maailma muuta vol 5
Me ei näe oma kodudest kogutud prügihunnikuid, mis prügimäele kuhjatakse. Samuti ei näe me inimväljaheiteid ega sellest vabanemise viise. See on meie ühiskonna peidetud varjupool. Kui teaksime kui palju sodi me toodame, valiksime ehk teistmoodi eluviisi ning oleksime keskkonnateadlikumad.
lk 74
Aastasaja lõpp on aastasaja algus
Ema kiri
Tule ometi koju,
kodus on suvi suurem.
Õunad on juba valmis
taganttoa nurga juures.
Juba saab suhkruhernest
kaunu ja supi-ivi.
Linnas on linnamajad.
Jumala paljas kivi
lk 144
Köögifüüsika vol 2
On jäänud üks imeline söök, mida võib kätega süüa. Viljad ja juurikad. Õun maitseb just seepärast, et saame võtta selle kätte, imetleda värvidemängu, nautida lõhna, tunda koore siledust või karedust ja siis hambad sisse lüüa ning ning kuulda muusikat. /…/ Porgand, kapsas ja kaalikas annavad meile teada, et ehk pole veel kõik kadunud nutitelefonide, e-mailide ja suhtlusvõrgustike kraanikaussi.
lk 14
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 7
Lumi on Jumala viis öelda inimestele, et nad kiiruse maha võtaksid ja puhkaksid ja üheks päevaks voodisse jääksid.
lk 37
Eesti allikad vol 1
Allikatega on väga tihedalt seotud kaks linnuliiki, mida me enamasti mujal ei kohtagi. Need on jäälind ja vesipapp. Jäälindu on peetud allikate pärliks ehk indikaatoriks, nagu teadlased tavatsevad öelda. Vesipapp aga olevat allikojade kuningas. Vesipapp tuleb Eestisse ainult talvituma ja harrastab kalapüüki just allikalistel ojadel-jõgedel, mis ei külmu. Jäälind teeb suvel allika kohale liivakiviseina pesa ning ta ei lenda ära ka talvel.
lk 24
Tere, kuidas läheb? 14 kirja metsast vol 1
Inimesed (anna andeks, et Sinu suguvõsast nii halvast kõnelen) on palju õelamad kui mis tahes muud loomad. Tead, teised loomad polegi tegelikult õelad. Mõnikord peavad nad olema tugevad, vaprad, kohati isegi julmad, et kuidagi süüa leida. Aga kurjad oskavad olla vaid inimesed.
lk 46
Lihtsalt õnnelik vol 3
Hingehäda kergemate vormide puhul võib metsajooks olla koguni niisama tõhus kui psühhoteraapia.
lk 84
Lingvistiline mets vol 14
Me oleme mingi ime läbi kuidagiviisi suutnud säilitada oma paleoliitilised metsamaastkud ja neoliitilised suvekodud koos potipõllunduse ja arhailiste töövõtetega, praktiseerides samal ajal ka Tallinna ja Tartu angloameerikalikku elustiili.
lk 141
Proua O imekspanemised vol 2
Proua O-d tabas nüüd tihti tunne, et ta ei ole õiges kohas. Kõige ilmekamalt tuli see tunne esile keset juulikuist kuuma kivilinna. Sellisel hetkel proua O teadis, kus on õige koht: maal taimede hulgas, inimtühja ranna liival või merekivide vahel või leebes lainetuses aeglaselt ujumas.
lk 59 – 60
Islandil ei ole liblikaid vol 5
Ei ole siin maa peal ühtegi mõttetut taime. Igaüks neist on millekski hea, olgu ta siis millegi poolt või millegi vastu.
lk 76
Naised, toit ja Jumal vol 5
Selle asemel, et kohelda oma keha – ja Maad – austusega, peame neid rämpsuks, üritame neid painutada oma tahte alla.
lk 177
