See ütleb, et iga inimene, kes ruumist läbi läheb, jätab sinna enese teadmata midagi ja võtab midagi ära. (Locard’i vahetusprintsiip)
lk 54
Mõtted sildiga: fakt
Elutarkused I vol 1
Eesti allikad vol 2
Igal juhul tasub suvel arvestada sellega, et väga külma allikavett juua ei ole otstarbekas. See võtab jõu, sest keha peab kõhtu ladestunud vedelikku soojendama hakkama. Lisaks on karta kurguhaigusi. Üle peotäie ei maksa kindlasti korraga juua.
lk 38
Eesti allikad vol 1
Allikatega on väga tihedalt seotud kaks linnuliiki, mida me enamasti mujal ei kohtagi. Need on jäälind ja vesipapp. Jäälindu on peetud allikate pärliks ehk indikaatoriks, nagu teadlased tavatsevad öelda. Vesipapp aga olevat allikojade kuningas. Vesipapp tuleb Eestisse ainult talvituma ja harrastab kalapüüki just allikalistel ojadel-jõgedel, mis ei külmu. Jäälind teeb suvel allika kohale liivakiviseina pesa ning ta ei lenda ära ka talvel.
lk 24
Kuhu sa küll kadusid, Bernadette? vol 4
Kui pilk keskendub pikema aja jooksul rahulikult silmapiirile, vallandub ajus endorfiin. See on nagu joostes tekkiv kaif. Tänapäeval jõllitame lakkamatult kolmekümne sentimeetri kaugusel asuvat ektraani.
lk 303
Andmise mõte vol 3
Kes guugeldab, vahetab info info vastu. Ta reedab oma isiklikud eelistused ja saab selle eest peaaegu kõik, mida Internetil on pakkuda.
lk 259
Kuhu sa küll kadusid, Bernadette? vol 2
Nii et kui kujutlesid idüllilist pilti pingviinidega hullavatest jääkarudest, siis unusta kohe ära, sest jääkarud ja pingviinid elavad sõna otses mõttes maailm eri otsas.
lk 41
Kuhu sa küll kadusid, Bernadette? vol 1
Kas sina näiteks teadsid, et Antarktika ja Artika vahe seisneb selles, Antartikas on maismaad, aga Artikas ainult jää?
k 41
Andmise mõte vol 1
Nash arvas, et igal strateegilisel probleemil on vähemalt üks lahendus, millest ükski mängija ei saa kõrvale kalduda, ilma et ta ise kahju ei kannataks, ehkki see tulemus ei ole enamsti optimaalne.
lk 45
Pidusöögist näljahädani
Lynn White’i arvates andis just proteiini– ja energiarikaste põllukultuuride esiletõus lääneeurooplastele selle jõu, mis oli vajalik kirikute ja katedraalide ehitamiseks ning tohutu hulga uudismaa ülesharimiseks. Sellest tulenevalt olevat igati õigustatud nimetada 10. sajandit “oa-sajandiks”.
lk 16
Lihtsalt õnnelik vol 5
Mängumudel vol 5
Mängumudel vol 1
Mänguarhitekt Ralph Koster laenas selle protsessi kirjeldamiseks ulmekirjandusest suurepärase termini: grokkimine (ingl grok). Grokkima tähendab millestki nii põhjalikult aru saama, et see teadmine muutub osaks meist.
lk 21
Õnn on otsuse küsimus vol 6
Igasuguste detailirohkete rõivatükkide triikimise põhireegel on: väiksemalt suuremale.
lk 68
Teistmoodi füüsikaraamat vol 4
Tramm on muuhulgas ka väga hea maavärina eksponaat, mida igatseks endale iga teadus- või avastuskeskus, sest kui trammis kinni ei hoia, tunneb keha umbes 8-pallise maavärina võimu, aga see on juba natuke teine teema.
lk 68
