Kahjuks ei liigu jamad välgukiirusel, vaid ikka jamakiirusel, seetõttu läheb nende klaarimiseks veidi aega.
lk 74
Mõtted sildiga: äng
365 ettekirjutust hingele vol 7
Hinda reisi, üleminekuid, muljumisi ja pöördeid — need kõik on su elu etapid.
Ettekirjutus nr 198
365 ettekirjutust hingele vol 5
Kerge tee viib sind paikadesse, kuhu sa ei taha minna. Mõnikord on väike purustus ja surve täpselt see, mida vajad.
Ettekirjutus nr 182
Mõtte jõud õnne ja heaolu teenistuses vol 2
Kui kõik variseb kokku vol 10
Kui mul on väga valus, siis vaid sellepärast, et ma nii kramplikult kinni hoian.
lk 91
Kui kõik variseb kokku vol 5
Inimsugu on nii ettearvatav. Tekib tilluke mõte, mis kasvab, ning enne kui arugi saame, oleme lootuse ja hirmu kammitsais.
lk 60
Kui kõik variseb kokku vol 1
Lootus ja hirm tulenevad tundest, et meil on millestki puudus. Vaesustundest. Me lihtsalt ei suuda iseendaga koos olles lõdvestuda. Me klammerdume lootuse külge, lootus aga röövib meilt oleviku. Meile tundub, et keegi teine teab, mis toimub, meis endis on aga midagi puudu ning seetõttu on ka meie maailmas millestki puudus.
lk 52
Surmamõistetu märkmed vol 2
Ainult tugevad inimesed saavad oma hirmust võitu. Mitte vastupidi — elus pole midagi selleist, mida peaks kartma. On vaid asjad, millest peab aru saama. Ja mõistma, mis on hirm.
lk 66
Surmamõistetu märkmed vol 1
Hirm… See jälitab inimest kogu elu, käies varjuna tema kannul. Hirm surma ees, hirm haiguste ees, hirm kaotada lähedasi ja armsamaid, kartus oma laste pärast ja hirm langeda avaliku häbi ohvriks. Need kartused ja hirmud on kõigile tuttavad — enamus normaalsetele inimestele, karta ei oska vaid hullumeelsed ja surnud. Inimesed kardavad tihti seda, mida nad on ise loonud. Nad kardavad iseennast. Ja karavad, et nende hirmust saab keegi teada, või seda, et ta ei käitu õigesti või ütleb midagi sellist, millest teised aru ei saa või heaks ei kiida. Selliste hirmude ja kartustega elatakse tavaliselt terve elu.
lk 65
Pingevaba elu vol 8
Ole tänulik, et sul üldse on võimalik millegi üle kurta. Inimelu on ime. Leia enda jaoks võimalus näha elu sillerdavat külge, sest see on olemas, pead vaid veidi hoolikamalt otsima.
lk 73
Sündimise ebaõnnest vol 8
Ärkasin, pea täis kõiksugu plaane, kindel, et töötan terve hommikupooliku. Vaevalt saan laua taha istutud, kui see vastik, rõve ja järeleandmatu refrään “Mida sa tulid otsima siit ilmast?” mu hoo purustas. Ja nagu ikka, läksin ma tagasi voodisse, lootuses leida mingigi vastus, või pigem uuesti magama jääda.
lk 188
Julgus elada vol 2
Ja nagu ütleb George — ” seni kuni sul on halb, ei muutu midagi paremaks
ei sinus ega su ümber …”
lk 128
Julgus elada vol 1
Sündimise ebaõnnest vol 6
Oleks pidanud peatuma vastsestaadiumis, hoiduma arenemast, jäämagi algolekusse, mõnulema elementide uinakus, põlema vaikselt ebrünaalses ekstaasis.
lk 126
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 6
Miks on see nii, et armastust ja elu tuleb nii sageli sellise valu ja pinge ja segadusega edasi kanda?
lk 22
