Ainus viis tunda end kindlamalt on minna ja teha asi ära.
lk 35
Suures plaanis pole voodist tõusmine ja duši all käimine mingi eriline saavutus, aga päeval, mil sa tunned masendununa, on see suur asi, kuna su keha ja aju kisendavad, et teeksid vastupidist. Sa ei tohiks alahinnata oma tugevust, mida päeva üleelamine sinult nõudis. On aeg ennast tunnustada.
lk 45
Kõik programmeerijad alustajatest kuni vanade kaladeni kulutavad suurema osa oma ajast programmi silumisele, nii et ärge heituge.
lk 42
On mitmeid vihjeid, mis annavad märku korrigeerimise vajadusest. Kaks kõige selgemat märki on segadus ja rahulolematus. Paradoks seisneb selles, et neid peetakse negatiivseteks, mitte positiivseteks. Tean, et sellega on raske nõustuda, kuid segadus teie elus on õnnistus, kuna see annab teile märku et olete mingis mõttes kursist kõrvale kaldunud ning peate leidma tagasitee oma selgelt seatud sihile.
lk 137
Peaaegu kõik meie viletsad õnnevalikud sõltuvad ühestainsast psühholoogilisest faktist: me oleme valikute tegemisel tavaliselt teises seisundis, kui siis, kui me kogeme selle valiku tulemust.
lk 124
Kui sa tunned, et see vaatleja seisab valust eraldi, siis talud ka valu paremini.
lk 53
Esimese asjana on vaja loobuda arusaamast, et millegi kaotamine tähendab seda, et miski on “valesti” läinud. Midagi pole valesti läinud. Kaotus on elu vältimatu osa.
lk 69
Meil kõigil tulevad oma piirid ette, mitte üksnes ande, vaid ka võimaluste poolest. Ent tihedamini, kui me seda arvamegi, on need piirid meie enda seatud. Me proovime, meid saadab ebaedu, ning me järeldame, et oleme oma võimaluste lae saavutanud. Või siis muudame kurssi pärast paari esimese sammu astumist. Mõlemal juhul ei läheme me oma teekonnal nii kaugele, kui võiksime.
lk 309
…, et kui loom, olgu ta rott või inimene, pole otseselt kogenud jõupingutuse ja sellele järgneva tasu seost, on ta vaikimisi seadistatud laiskusele.
lk 271
Oma käitumise eest vastuse võtmise teeb raskeks meie püüd vältida selle käitumise tagajärgede poolt põhjustavat valu.
lk 42
Meie hulgas leidub vaid üksikuid, kes pole mingilgi määral neurootilised või isiksusehäirega. Selle põhjuseks on asjaolu, et teha vahet neil asjadel, mille eest me oleme oma elus vastutavad ja mille eest mitte, on üks inimeskistentsi keerulisimaid ülesandeid. Niisugust ülesannet pole kunagi võimalik täielikult omandada, sest kogu elu peame me pidevalt hindama ja ümber hindama, kus meie vastutus lakkamatult muutuvate sündmust keskel parasjagu algab või lõppeb.
lk 36