Esimese asjana on vaja loobuda arusaamast, et millegi kaotamine tähendab seda, et miski on “valesti” läinud. Midagi pole valesti läinud. Kaotus on elu vältimatu osa.
lk 69
Esimese asjana on vaja loobuda arusaamast, et millegi kaotamine tähendab seda, et miski on “valesti” läinud. Midagi pole valesti läinud. Kaotus on elu vältimatu osa.
lk 69
Meil kõigil tulevad oma piirid ette, mitte üksnes ande, vaid ka võimaluste poolest. Ent tihedamini, kui me seda arvamegi, on need piirid meie enda seatud. Me proovime, meid saadab ebaedu, ning me järeldame, et oleme oma võimaluste lae saavutanud. Või siis muudame kurssi pärast paari esimese sammu astumist. Mõlemal juhul ei läheme me oma teekonnal nii kaugele, kui võiksime.
lk 309
…, et kui loom, olgu ta rott või inimene, pole otseselt kogenud jõupingutuse ja sellele järgneva tasu seost, on ta vaikimisi seadistatud laiskusele.
lk 271
Iga probleem teeb inimest tema endaga tuttavaks.
J.McDonnell
lk 153
Oma käitumise eest vastuse võtmise teeb raskeks meie püüd vältida selle käitumise tagajärgede poolt põhjustavat valu.
lk 42
Meie hulgas leidub vaid üksikuid, kes pole mingilgi määral neurootilised või isiksusehäirega. Selle põhjuseks on asjaolu, et teha vahet neil asjadel, mille eest me oleme oma elus vastutavad ja mille eest mitte, on üks inimeskistentsi keerulisimaid ülesandeid. Niisugust ülesannet pole kunagi võimalik täielikult omandada, sest kogu elu peame me pidevalt hindama ja ümber hindama, kus meie vastutus lakkamatult muutuvate sündmust keskel parasjagu algab või lõppeb.
lk 36
See on minu probleem ja mina pean selle lahendama.
lk 32
Eelkõige seepärast, et probleemi lahendamiseks peame me kõigepealt võtma enesele selle probleemi eest vastutuse.
lk 32
Me ei saa lahendada eluprobleeme teisiti kui neid lahendades.
lk 32
Tegeleda probleemidega vabatahtlikult selle algstaadiumis, enne kui oleme sunnitud tegema seda möödapääsmatuse tõttu, tähendab millegi meeldiva või vähemvaluliku asendamist valulikuga.
lk 30
Iga mõte, mis su peas liigub, on kas investeering või kulutus.
lk 61
Tänapäeva inimene võtab elu liiga tõsiselt ja kuna ta on liiga tõsine, oma maailm täis hädasi.
lk 28
… inimestel on kalduvus oma parimad ideede tekkelood ümmarguseks kõpitseda, jättes seejuures välja kõik kivid ja kännud, mida ületades nad tegelikult inspiratioonini jõudsid.
lk 72
Kui sa ei tee regulaarselt vigu, siis on see ainult märk sellest, et sa piisavalt ei riski ja endast maksimumi ei anna
lk 242
Nelja aasta jooksul ei tea farmer kindalt, kas taim (bambus) üldse elus on. Aga tal on usk ja ta ei jäta seda. Pika mõtlemisega inimene vajab samasugust veenmist. Kunst on see, et mitte lasta endalt julgust võtta.
lk 57