Muidugi nukker tõde, sest seda on võimalik muuta toredaks või vähemalt sümpaatseks reaalsuseks. (Kas nukker tõde või vale?)
lk 183
Muidugi nukker tõde, sest seda on võimalik muuta toredaks või vähemalt sümpaatseks reaalsuseks. (Kas nukker tõde või vale?)
lk 183
Tunnistage, et elu ilu on lahutamatu selle haprustest. Me oleme noored, kuni äkki enam ei ole. Oleme terved, kuni äkki enam ei ole. Oleme koos nendega, keda armastame, kuni äkki enam ei ole.
lk 230
Loobuge ebarealistlikest surnud inimeste eesmärkidest, leppides sellega, et elus olemine tähendab mõnikord haiget saamist, läbikukkumist, stressi ja eksimist.
lk 229
See (töö) võib anda meile identiteedi ja otstarbe, aga ka raamistiku, mille peale me oma ülejäänud tegevuse ja huvid ehitame. Töö võib olulisel määral aidata ka vaimset tervist hoida.
lk 197
Kaotus on valiku tegemisse sisse kodeeritud. Te loobute sellest teest, mida te ei valinud, ning iga kaotusega kaasneb teatud valu, kurbus ja isegi lein.
lk 128
Kui teate, millest te hoolite, saate vabaneda asjadest, millest te ei hooli.
lk 119
Kui vajame juhiseid, vaatame ringi ja uurime, mida teised teevad. Me teeme mõtlematuid valikuid, mida peame universaalseteks rahulolu allikateks nagu kõrgharidus, oma kodu või lapsed. Tegelikult ei ole need kõigi jaoks. Palju kiirem ja lihtsam on jälgida seda, mida ümberringi näeme, kui ise järele mõelda (negatiivne sotsiaalne nakkavus).
lk 113
Ükskõik kui kindlad oleme parimas tegutsemisviisis, on maailm muutlik ja asjaolud ennustamatud.
lk 96
Üks õppetundidest, mida on ikka ja jälle suust suhu edasi antud, on tõde, et kõrvalepõiklemine nende asjade eest, mida kõige rohkem kardame, on väga halb mõte. Müütide kangelased on sunnitud ikka ja jälle minema pimedasse ja hirmsasse kohta—sohu, koopasse, Surmatähele—ning seisma silmitsi sellega, mis neid seal varitseb.
lk 68
Kui see (ego) ei saa olla eriline teistest parem olles, on see rahul ka eriti õnnetu olles.
E. Tolle
lk 282
Me oleme sündinud süütute ja puhastena, ilusate ja ausatena, ja igal hetkel ühesuse seisundis. Meie arenemise teel koormavad meie hooldajad ja teised meid pagasiga. Mõned meist koguvad üha rohkem ja rohkem pagasit, kuni me oleme selle raskusega koormatud, meid hoiab kinni uskumuste ja käitumismudelite lõks. Aga elu tõeline eesmärk on end sellest pagasist vabastada ja saada jälle kergeks ja puhtaks.
lk 399
Kui on reageerimine, siis on ka haav.
lk 301
Et oma uskumuste ja tunnetega toime tulla, maskeerime need sageli vihaga. Sel viisil pole meil vaja tunda häbi selle taga.
lk 57
…hingehaav on terve, kui selle põhjustanud loo meenutamine ja sellest rääkimine ei aja enam nutma.
Mare Pork
lk 124
Kõiki meid on minevikus väärkoheldud… või vähemalt on meile nii tol hetkel tundunud. Kõik on riielda ja karistada saanud, ka füüsiliselt ja ilmaasjata. Kõigile on ei öeldud, mis siis, et oleksime ehk väärinud jaatavat vastust, mida me nii ihkasime. Kõiki on teinekord (kasvõi näiliselt) petetud, tõrjutud või hüljatud. Kõik on olnud sundsituatsioonis, mis tundus vastik, vahel ka väljapääsmatu. Inimestega juhtub igasuguseid asju, kus peale tema on mängus teised inimesed alates emast-isast kuni parimate sõpradeni, rääkimata vaenlasest.
lk 121