Ainult sina oled see, kellel on su tegudele õigus hinnangust anda.
lk 114
Julgus olla haavatav ei ole seotud kaotamise või võitmisega, see tähendab julgust olla kohal, kui sa ei saa tulemust ennustada või kontrollida.
lk 15
…clients who make long list of “to-do” behaviors have more difficult time changing than those who focus on a few “must-stop” behaviors.
lk 57
Kuidas aru saada, et teil on hamster?
Teil olete apaatne ega taha midagi teha. Teil pole energiat ja kognitiivsed ressursid on otsas. Te ei usu endasse ja näete kõike halvas valguses. Te kahtlete isegi neis asjus, millesse veel hiljaaegu uskusite. Te näete oma olukorda lootusetuna ja kaldute palju edasi lükkama. Mõnikord tunnete kiusatust hamstrile järele anda ja ennast haletseda.
lk 179–180
And make no mistake, resistance is a demon. And It keeps you from having the life you want and imagine for yourself— at work, with your family, with friends, in regard to your health. That’s why learning to recognize and work through your own resistance is one of the greatest favors you can do yourself.
lk 29
Kangelased suudavad olla teistsugused, sest nad on end selle tundega harjutanud.
(Te harjute olema teistsugune. Ebameeldiv sotsiaalne surve kaob tasapisi.)
lk 160
Kuna aju on arenenud aja jooksul, siis on ühendusteed vanemast, limbilisest süsteemist uuemasse, neurokorteksisse, palju arvukamad ja tugevamad kui vastassuunas kulgevad ühendusteed. Tulemuseks on, et emotsioonid mõjutavad meie käitumist märksa enam kui mõistus. Just aju ehitus on see, mis paneb inimesed nii halvasti endale kuuletuma. Ratsionaalne neokorteks annab käsklusi, aga tugevam emotsionaalne limbiline süsteem ei võta neid kuulda.
lk 100
Kuni me raiskame aega kõhklemise ja edasilükkamise peale, libiseb elu mööda.
Seneca
lk 19
Edasilükkamine ei ole puhas laiskus. Laisad inimesed ei tee midagi ja on sellega rahul. Edasilükkajad aga soovivad midagi ära teha, nad lihtsalt ei suuda end sundida pihta hakkama. Nad tõesti tahavad oma kohustusi täita, kuid ei oska välja mõelda kuidas.
lk 16
Kui leian end sellises olukorras, nagu oleks sõnnikuhunnik keset mu tuba või mu ukse ees, ja püüan endale öelda:”Kusagil peab olema õnnistus.” Ja ma hoian oma silmad ja südamed lahti.
lk 94