Hirm näitab, et oleme ohus; kurbus, et oleme midagi kaotanud, ja viha, et meie vastu on oldud ebaõiglane.
lk 112
Hirm näitab, et oleme ohus; kurbus, et oleme midagi kaotanud, ja viha, et meie vastu on oldud ebaõiglane.
lk 112
Hirm on lihtsalt üks põnevuse liike ja sa ju tead, et pead tegema põnevaid asju.
lk 142
Lahutamine meenutab mulle, et see, mida ma muutma pean, on juba mul olemas, mitte kuskil kaugel.
lk 117
Ilmselge sulle. Imetlusväärne teistele.
lk 94
Eeldada, et sa oled alla keskmise, tähendab tunnistada, et sa veel õpid.
lk 80
Selle asemel, et võrrelda end lähima parima seisundiga, võrdle üks aste allpool oleva olukorraga.
lk 66
Rutiinsete toimetustega hakkamasaamine on vaatamata algsele vastumeelsusele rahustav. Igapäevaülesannete taustal on võimalik mõelda ja juurelda.
lk 54
Halvast meeleolust vabanemine:
Küsi endalt, mis sel hetkel valesti on?
Jälgi praegu. Tegutse hiljem.
Tõsta oma standardeid. Ütle ei kõigele, mis pole suurepärane (rämpstoit, mõni jook, seltskond jne).
Keskendu oma eesmärgile.
Tee kõik vajalikud asjad ära (voodi, nõudepesu, koristamine – igapäeva rutiin).
lk 50–54
Kui märkad, et miski mõjutab su indu, siis leia viis oma keskkonna kohandamiseks, isegi kui see teistele veidi ebamugavust valmistab.
lk 44
Viis, kuidas rahumeelselt mõnda keerulisse projekti süüvida või pühapäeva igava pärastlõuna leppida, ei seisne rahulolu või süüvimistunde jahtimises, vaid vältimatu ebamugavustunde tunnistamises, sest see aitab paremini tähelepanu pöörata oma tegelikule olukorrale, selmet selle vastu võidelda.
lk 104
Valus on tunnistada, et kontroll sinule antud aja üle on üsnagi piiratud: sul ei pruugi leiduda vastupidavust või talenti või muid ressursse, et edukalt täita kõiki neid rolle, mida sooviksid endale võtta.
lk 35
Kasvamine tähendab enda maha jätmist.
lk 50
Parim strateegia on viia tegevusplaan ellu, ilma et seda motivatsiooni, tunnete ja mõtetega eriti seostataks.
lk 121
Ajutine ebamugavus on investeering minasse. Tee pisike ja ebamugav muudatus praegu, et kogu ülejäänud elu kasvada ja areneda.
lk 23
Vahetult pärast negatiivset kogemust psüühika piinleb ja kannatab—täpselt samamoodi nagu põlv, kui nahk on kriimustada saanud. Samamoodi nagu meie põlv paraneb, kui me seda pidevalt ei noki, nii araneb ka meie meel, kui me haiget teinud asjale pidevalt ei mõtle ja seeläbi neid tundeid ei kinnistada.
lk 24