Enamik inimesi üleplaneerib oma päeva ja alaplaneerib oma aastat.
lk 87
Enamik inimesi üleplaneerib oma päeva ja alaplaneerib oma aastat.
lk 87
Sageli muutub see, mis lühemas perspektiivis näib võimatu, vägagi võimalikuks pikemas perspektiivis, kui sa oled järjekindel.
lk 46
“Nagu halb unenägu,” ohkas Fiammetta, kes suutis algul vaevu leppida uute aegade rütmi ja katkematu, mõttetu tormamisega. “See peata ringitormamine on hullem kui taud,” mõtles ta, “Jooksu pealt surra! Kiirustades elada, kiirustades süüa, kiirustades vestelda. Ja pealegi, milline ilm siin on! Vahest ärrituvad siinsed elanikud just seepärast nii kergesti, et nende pentsikud seadmed või see tuhm taevakumm ei lase neil kultuursete inimestena aega nautida.”
lk 10
Justnagu poleks kohalikke piinanud ainult hädad ja taud, vaid tagantkiirustav aeg.
lk 9
Homme! Homme!
Kui tühjalt ja igavalt ja kasutult möödub küll iga elatud päev! Kui vähe jälgi ta endast maha jätab!
Kui mõttetult ja rumalalt lendasid üksteise järel mööda need tunnid!
Ja ometi tahab inimene elada; ta hindab elu, ta loodab tema peale, enda peale, tuleviku peale… Oo, milliseid hüvesid ootab ta tulevikult!
Kuid miks arvab ta, et teised, tulevased päevad ei ole samasugused nagu see äsja möödunud päev?
Ega ta seda ei arvagi. Tegelikult ei armasta ta üldse mõtiskleda — ja hästi teebki.
“Vaat homme, homme!” lohutab ta ennast, kuni see “homme” ta hauda viib.
Noh, aga oled kord hauas, siis on su mõtisklemisel tahes-tahtmata lõpp.
Mai 1879
lk 44
Kuidas? Kas ongi juba surm? Nii ruttu? Võimatu! Ma pole ju jõudnud veel midagi ära teha… Ma alles kavatsesin teha!
lk 45
Hea harjutus on kavandada kõige ebaharilikumaid või veidramaid viise, kuidas oma aega kasutada, ehk leida, kui kaugele tohib kõrvale kalduda normist, ilma et teid heidetaks oma ringkonnast välja. /…/ Kui teie tutvusringkonnas on toimekaid inimesi, kes on tavatud, omapärased, veidrikud? Uurige, kuidas nemad kasutavad oma aega ja mil määral see rikub norme.
lk 186
Olen juba ammu tundud, et aeg on nagu akordioni lõõts, mida on võimalik kas pikemaks venitada või siis jälle lühemaks lükata. Nagu parasjagu vaja on.
lk 164
Aega ei saa usaldada. Mõni nädal võib tunduda otsekui igaviku algus ja on kerge lasta end pimestada, kui usud, et miski ei pea muutuma.
lk 147
Elusa elu mõõt on üks päev.
lk 35
Kõige suurem viga, mida elus teha saab, on investeerida enda aega valesti.
Andrei Korobeinik
lk 21
OLEN minagi tõmmanud prundi eest
ja kolmjalga kallutades lasknud lippama leheliseveed
pesuköögi kivisele põrandale.
Olen leotanud ja keetnud käterätte ja sängilinu,
laineplekist pesulaual küürinud sõrmenukid verele,
uhtnud ja puserdanud, uhtnud ja puserdanud,
vedanud pesunööri jooksujalu üle päikeselõõsas hoovi.
Olen palakaid rullinud ja hilise ööni triikinud,
nagu õpetas ema,
nagu õpetad tema ema,
nagu õpetas tema ema.
Kellele pärandan oma oivalised oskused?
Läbi minu jookseb rindejoon
põgeneva maailma ja pealetungiva maailma vahel.
Aga kui hiidlaine tuleb ja tapab elektroonika,
siis otsige, kes mäletab.
lk 16
Parimad juhtumised, inimesed, asjad elus vajavad aega, mitte tõmblemist.
Kui igal asjal ei oleks oma aega, ei oleks ka igavust.
lk 150
Tuleb julge olla ja tuleb endale ning matemaatikale aega anda.
lk 32