Töötuse mööduvuse pahupool on väliste põhjuste muutumine oma süüks, süsteemiprobleemide muutumine isiklikuks ebaõnnestumiseks. /…/ Pideva võimaluste välistamise käigus surutakse töötus, mis on midagi välist, samm — sammult inimese sisse ja see saab tema omaduseks. Uus vaesus on eelkõige, kuid mitte ainult materiaalne probleem. Ta on ka see tummalt enesesse võetud, asjatute ärahoidmiskatsete rituaalse läbitegemisena kulgev enesehävitus, mille näol massistaatus pealispinna alla vohab.
lk 120
