Oma hirmudega silmitsi seismine on osa suurekssaamisest.
lk 17
Ajaloos on vähe huvirühmi, mis pole tahtnud naisi oma kontrolli all hoida. Seda on tahtnud teha kirik, valitsus, isad, abikaasad, ilutööstus, toiduainetööstus… Nimeta vaid.
lk 45
Lapsed teavad vaistlikult, et suureks kasvamine tähendab liikumist sõltuvusest sõltumatusesse.
lk 44
Et leida oma hääl, tuleb meil olla oma keha sees—võimelised täierinnaga hingama ning võimelised pääsema juurde oma sisetundmusele.
lk 373
Mõnel moel sarnaneb neurotagasiside vestlusest hõlmatud inimese näo vaatlemisega. Kui näed naeratusi või kergeid noogutusi, premeeritakse sind ja sa jätkad oma loo jutustamist või oma seisukoha selgitamist. Ent kohe, kui vestluspartner näib tüdinuna või pilgu ära pöörab, hakkad otsi kokku tõmbama või muudad teemat.
lk 352
Meile meeldib oletada, et kui keegi teine—eriti need, keda peame edukaks — ei tee midagi, peab olema mingi sügav ratsionaalne põhjus, miks ka meie ei peaks seda tegema. Äkki on see kahjulik või lausa ohtlik? Parem karta kui kahetseda.
(rühmasurve)
lk 16
Ühtlasi on mu eesmärgiks sind vabastada ka hirmu kaaslastest: kadedeus, eraldatuks jäämine, perfektsionism, häbi ja liigne hinnangute andmine.
lk 16
Lapsel, keda on ignoreeritud või krooniliselt alandatud puudub suurema tõenäosusega lugupidamine enda vastu.
lk 342
Avastasin, et kuigi hirm peitub meie kõigi peades, toidab ja taastoodab teda ka meie kultuur: omaksvõetud uskumused, meie suhted ja elukeskkond.
lk 12
Keegi ei kasva üles ideaaltingimustes—ja ega me päriselt ei teagi, millised need ideaaltingimused on.
lk 342
Paljudel juhtudel on asi selles, et me kipume automaatset eeldama, nagu kõik, mida televiisorist näeme ja ajalehest või internetist loeme, on sulatõde.
lk 196–197
Sõjamees tahab võidelda ja võita, aga sõjapidamist vihkav naine tahaks kohe kapituleeruda.
lk 125