Sõja ohul on omadus riike mobiliseerida, nii et innovatsiooni paisatakse kõik, mis neil on. Kus me praegu oleksime, kui oleksime investeerinud kliimakriisiga võitlemisse sama palju kui külma sõtta? Arvatavasti lahenduse leidmisele lähemal. Ja ometigi oleme millegipärast takerdnunud arusaama, et inimese leidlikkuse käivitamiseks on vaja teatud määral verd ja surma.

lk 69

Pildi allikas

See viib meid selle kõige keskse majandusliku ivani: sõda hävitab oma olemuselt palju rohkem majanduslikku väärtust kui loob innovatsiooni kaudu. Enamik majandusajaloolasi on selles osas ühel meelel. Ausalt öeldes on see ka üsna ilmne. Miks me siis mõtleme, et vajame, millegi uue loomiseks vägivalda ja surma?

lk 68

Pildi allikas

Jah, kui Adolf Hitler tungis 1941. aastal Nõukogude Liitu, tegi ta seda 3250 suure ja tugeva Saksa tankiga. Aga ka 600 000 hobusega. Teine maailmasõda polnud kaugeltki nii mehhaniseeritud, kui meid on püütud uskuma panna.

lk 68

Pildi allikas

Meile õpetatakse, et tehnoloogia on see, mida mehed teevad kõvadest metallidest suurte asjade tapmiseks. Võib-olla ei väljendata seda päris selliste sõnadega, aga igatahes sellist narratiivi meile lapsena sisse söödetakse. Kunagi ammusel (eelajaloolisel) ajal istusime me lõdisedes koopas, kuni ühel esiisal tuli idee kinnitada terav kivi kepi otsa ja tappa sellega mammut. Ja nii algas meie pikk tehnoloogiliste saavutuste ajalugu.

lk 67

Pildi allikas

Nii juhtub leiutistega tihti: uus tehnoloogia võib olla aegade parim asi, aga see ei ole alati kõige ökonoomsem.

lk 20

Pildi allikas

Täpselt seda tahabki Taleb öelda: innovaatilised lahendused pole kaugeltki nii iseenesest mõistetavad.

lk 18

Pildi allikas