Leiutades maailma vol 14

Näiteks lugusid nendest, kes sünnitavad lapsi, ei peeta sama universaalseks kui lugusid meestest lahinguväljal. Ilmselt ei suuda sünnilood rääkida meile inimese rõõmust ja valust, kehavastasest vägivallast või sellest, mida me teeme nende heaks, keda armastame. Sünnilugusid peetakse praegusaegses kultuuris alati millekski “naiselikuks” arvatakse, et need ei kõneta neid, kes ei sünnita, ei ole sünnitanud ega tee, ka seda kunagi tulevikus. Nagu vagiinast väljumine ja valguse nägemine ei oleks kõige universaalsem kogemus maa peal.

lk 72

Keha peab arvet vol 60

Kui nende kehad on juba veidi vabamad, võiksin kasutada ergutust “Ärge looge üksteisega silmsidet—vaadake lihtsalt põrandale.” Enamik neist mõtleb—hüva, ma teen seda juba nagunii. Aga siis ütlen ma: “Nüüd hakake liikumise ajal teisi inimesi märkama, aga ärge laske neil näha, et te neid vaatate.” Ja järgmiseks: “Looge lihtsalt põgusaks sekundiks silmside.” Seejärel: “Nüüd vaadake mujale… nüüd vaadake üksteisele otsa… nüüd mujale. Nüüd vaadake üksteisele otsa ja hoidke silmsidet…liiga kaua.” Te teate, millal on liiga kaua, sest te tahate hakata kas selle inimesega kohtamas käima või kaklema. Siis ongi liiga kaua.

lk 379