Meie parasvöötmes ikka enne 16. eluaastat teadlikku emakeeletunnetust kätte ei saa.
lk 47
Meie parasvöötmes ikka enne 16. eluaastat teadlikku emakeeletunnetust kätte ei saa.
lk 47
Ehk teiste sõnadega, kinnisidee on võimalus korraldada oma elu nii, et me ei peaks kunagi tegelema raske osaga – nende aasatega, mis jäävad teise eluaasta ja surma vahele.
lk 51
Mida teha kohvipaksuga või mädanema läinud puuviljadega? Kas visata need prügikasti? Hoopis kasumlikum ja ökoloogilisem on pidada toas mingis anumas sõbralikke koduloomi sõnniku-usse, kes töötlevad orgaanilise taimses materjali väärtuslikuks kompostiks. Peale usside vajame sobivas suuruses anumat ning loomulikult armastust oma uute koduloomade vastu.
lk 60
“Milliseid vahenditega olete nimetatud aja jooksul endal hinge sees hoidnud?”
“On ette tuld taevaseid, meriseid ja maiseid.”
lk 62
Lihtne fakt, et võid valule otsa vaadata ja see ei hävitagi sind, tähendab, et kõik pole sugugi kadunud ega lootusetu või parandamatu.
lk 18
Tänapäeva majapidamisjäätmeist umbes kolmandiku moodustavad orgaanilised ehk biojäätmed, mille prügimäele vedamine on kulukas, see raiskab väärtuslikku orgaanilist ainet ja saastab prügilas mädanedes metaangaasiga keskkonda.
lk 18
“Missugused olid tegelikud põhjused teie siiatuleku taga?” “Eks ikks vastupidised kui neil, kes ära läksid.”
lk 62
Pearson kirjutab, et Hävitaja arhetüüp ei tule karistama, vaid uuele ruumi tegema. Millelegi, milleks sa just siis valmis oled, kui oled oma parimas vormis.
lk 22
Jumal ei ole ainult mitte pisiasjades, vaid ka muffinites, praetud maguskartulites ja tomati-köögiviljasupis.
lk 12
Teised isad olid pigem nähtamatud. Seda rohkem sai nende vägitegudest kuulda. Nad olid julged, tugevad, rikkad, targad, kuid asusid tavaliselt välismaal.
lk 21
Elu tuleks lihtsustada, jama minema visata, tehnika sõltuvusest vabaneda.
lk 222
Surmal ehk Hävitaja arhetüübil on meie elus hoopis tähtsam sõnum kui see, et ma tulen võtan sinult kõik ära. Ta ütleb: “Ma võtan selleks, et anda sulle võimalust ehitada midagi paremat.”.
lk 21
Inimese jaoks on esmase tähtsusega arendada välja tundlikkus, et lubada kehal toitu valida.
lk 192
Lihtsus ulatub elustiilist veelgi sügavamale, uskumusteni – või nende puudumiseni.
lk 207
Bioloogilises mõttes hoiab nõrgalt krimpsu tõmmanud puuvili oma hingamist ja energiatarbimist kõige madalamal võimalikul tasemel. See on nagu mediteeriv inimene: tema metabolism, hingamine ja energiatarve ulatuvad ülimadalale tasemel. Isegi kui ta paastub, konserveeritakse kehasisene energia.
/../ Kuigi juurvilju hoitakse värske väljanägemisega, langevad varsti nende maitse- ja toiteväärtus.
lk 124