Menopausi manifest vol 4

Naised vajavad menopausis navigeerimiseks fakte, sest selleks, et kõlapinda saavutada, on vaja teadmisi—kuid vaja on ka feministlikku lähenemist, sest meie keha, arstiabi ja isegi mõtted on koloniseerinud patriarhaat. Meil ei ole tavaks menopausist rääkimist vältida mitte seepärast, et naised seda ei soovi. Või erinevalt sellest, mida naised tegelikult soovivad, räägitakse menopausist sageli halvustavalt. Ja meditsiin on jätnud menopausi unarusse.

lk 12

Jess, inimesed! vol 8

Teeme ühe kiire vahepala: pane telefonil taimer minutiks tiksuma ja täida KOGU see aeg iseenda kiitmisega. Valju häälega, kui su keha lubab. KOGU MINUT. Ei mingi pausi, ei mingit pikalt mõtlemist! Minut aega enda KIITMIST, nii nagu torust tuleb.
Mis sind iseenda kiitmise puhul üllatas?
Kas mõnda kiitust oli kuidagi piinki või veider valjut sõnastada?

lk 73

Menopausi manifest vol 3

Meie patriarhaalses ühiskonnas valitsev menopausiga seotud vaikimiskultuur on midagi erilist. Menopaus on üks hullemaid näiteid sellest, kuidas häbet ja tuppe ühiskonnas häbistatakse. Selgub, et poel midagi väärtusetumat kui naise vananev keha ja paljud meie ühiskonnas ei käsitle menopausi kui elufaasi, vaid pigem kui surmafaasi. Omamoodi surmaeelselt seisundit.

lk 10

Jess, inimesed! vol 1

Ma arvan, et suurim väljakutse täiskasvanuna—lisaks arvete maksmisele ja identiteedikriisile ja kliimakatastroofile ja vaimse tervise katsumustele ja patriarhaadile ja nii edasi—ongi endale tunnistada, et mu ju ja selles olevad teadmised on loodud pidevalt muutuma. Ehk siis kõik, mida ma kunagi olen õppinud, kogenud, mõelnud ja näinud, peabki mu maailma- ja enesekuvadit järjepidevalt timmima ja kui ma väidan, et nüüd on mul mingi asja kohta kõik selge, tuleb mul niikuinii umber—täpselt kaks päeva hiljem oma sõnu süüa.

lk 18