Sellele vaatamata võib väita, et Eesti on sinisilmsuse ajalooline kodumaa.
lk 14
Nii võime öelda, et tänu Põhja- ja Lääne-Eestile oleme muinasajast saati eurooplased, tänu Lõuna-Eestile oleme jäänud soomeugrilasteks.
lk 10
Miks te ei usalda õpetajat, miks te kirjutate õpetajale kõik ette, mida ja kuidas ta peab õpetama, välistades sellega õpetaja potentsiaali, loovuse kasutamise – vabastades sellega õpetaja ka vastutusest, samuti töörõõmust, eneseteostusest ja eneserealisatsioonist?
lk 40-41
Meie ühiskond on muutunud adrenaliinisõltlasteks. Me oleme stimulatsioonisõltuvuses ja vajame pidevalt järgmist dopingut. Alates äratuskella šokist ja hommikusest kohvist kuni ajalehepealkirjadeni ja äärmusliku käitumiseni päevastes jutusaadetes, filmideni, vaatemänguliste spordialadeni ja reality-televisioonini, mis on kavandatud tekitama intensiivseid emotsioone, restoraniskäikudeni, mille eesmärk on rohkem põnevust pakkuda kui kõhtu täita, kogu päeva kuni kella üheteistkümneste uudisteni, mis on täis lugusid surmast ja hävingust, nõuame aina rohkem adrenaliini. Kui action‘ile tuleb vahe, tunneme end unistena, mis on kindel kurnatuse märk.
lk 58
Miks te nii suure hulga kokkuleppimata sisuliste probleemide kuhjumise juures haridussüsteemis tegelete ikkagi juba 20 aastat vormilise ja struktuursete ümberkorraldustega, nimetades neid reformideks, hoides sellega hirmu all ja pideva pinge seisundis kogu kooli.
lk 40
Kui lähtuda teadmistest, õpetustest, mida on jaganud J.Käis, P. Põld, A.Elango, H. Liimets, V. Ruus, A.Liimets, L.Talts, M.Tuulik, T.Tulva, T.Kuurme, jt., siis nende tarkuste rakendamise tulemusena võiksid õppida meie koolides ainult väikesed inglid. Aga õpetajad kurdavad, et sellised lapsed on tänases koolis suur haruldus.
lk 21
Eesti kultuur ja mõtteilm ei ole vist kunagi koosnenud massiivsetest suurvormidest. Pigem on see salkkond tühjusest ilmuvaid isevärki turgatusi, mis sööstavad siia-sinna nagu parv kärmeid pisikesi linde.
lk 7
Kui me vaatame, milline on meie maailm ja ühiskond täna, millised on inimeste- ja rahvastevahelised suhted, millised on reeglina inimeste elu mõte ja eesmärk; kui me vaatame, kuidas inimesed ajavad taga võimu, rikkust ja kuulsust; kuidas inimene suhtub loodusesse, oma keskkonda, kuidas ta raiskab looduslikke resursse jne., siis peab järeldama, et inimene on jäänud siiski kasvatamata ja harimata.
lk 20
Igaüks meist elab peaaegu igal oma elu minutil tillukeses troopika-keskkonnas, hoides troopikatingimusi rõivastuse, voodiriiete ja kütmise mõistliku kasutamisega.
lk 122
Märts: Talikülva püsikuid, külmakartmatuid suvikuid ja köögivilju (nt salat, spinat, redis, herned, kapsalised).
lk 153
Leidke 15 minutit hommikul ja 15 minutit õhtul aega, mille vältel te ei tee muud, kui muretsete tuleviku pärast. Istuge laua taha, tehke nimekiri kõigist muredest ja siis mõelge neist. Aga niipea kui aeg läbi, peate muretsemise lõpetama, ja niipea kui muremõtted pähe tagasi hiilivad, meenutage endale, et te ei tohi nende pealemõelda enne, kui alles järgmisel mureajal.
lk 24